60. Liikluskeskkond-liiklejaid teenindavate alade ja nendega liituvate teenindus-, liikluskorraldus-, info- jm. süsteemide poolt moodustatud tervik 61. Liiklus- Inimes(t)e ja sõiduki(t)e sihipärane liikumine või seismine teel 62. Liikleja-isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina 63. Liikluskoosseis- erinevate liiklejate või sõidukiliikide osatähtsus liikluses 64. Läbilaskvus- ühikautode suurim arv ajaühikus, mida tee või sõidurada võib normaalsetes tee- ja liiklusoludes läbi lasta 65. Läbilaskvuse kasutustase- tee või sõiduraja liiklussageduse suhe selle läbilaskvusse 66. Teendindustase- kindlatele kriteeriumidele tuginev sõidu- ja liiklusolude hinne, mis väljendab tee kasutaja liikumismugavust ja tingimusi. Väljendub tasemetena A,B,C,D,E,F 67. Projektlahendus peab tagama arvestusperioodi lõpuks eeldatud keskmise liiklussageduse läbilaskvuse maantee kõigil elementidel projekteerimisnõuetes etteantud teendindustasemega. 68
62. Mis on liiklus Inimeste ja sõidukite sihipärane liikumine või seismine teel. 63. Kes on liikleja Isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina. 64. Mis on liikluskoosseis Erinevate liiklejate või sõidukiliikide osatähtsus liikluses. 65. Mis on läbilaskus Ühikautode suurim arv ajaühikus, mida tee või sõidurada võib normaalsetes tee- ja liiklusoludes läbi lasta. 66. Mis on läbilaskvuse kasutustase Tee või sõiduraja liiklussageduse suhe selle läbilaskvusse. 67. Mis on teenindustase Kindlate kriteeriumitele tuginev sõidu- ja liiklusolude hinne, mis väljendab tee kasutaja liikumismugavust ja tingimusi. 68. Mida peab tagama projektlahendus Arvestusperioodi lõpuks eeldatud keskmise liiklussageduse läbilaskvuse maantee kõigil elementidel projekteerimisnõuetes etteantud teenindustasemega. 69
päike enam kui 25 minutit varem kui läänepiiril. Ühe elaniku kohta tuleb Eestis üle 3 ha kuiva maad, millest omakorda üle 90% on majanduslikult mingil viisil kasutatav, päriselt kõlbmatut maad on meil üpris vähe. Niisiis peaks meil maad jätkuma ja ülegi jääma. Muidugi pole me ka kuigi suur riik. Kõikjalt Eestist saab pealinnas auto või rongiga ära käia ja koju tagasi jõuda ühe päevaga. See tähendab, et praegustes liiklusoludes on kogu Eesti muutunud ühe suure linna tagamaaks ja ta ümberkujunemine linnriigiks on võimalik, kui ka mitte soovitav. Globaalses, tervet Maad hõlmavas mõõtkavas võib meid vaadelda punktina ja pole tähtis, kus nimelt Eesti piires keegi asub või tegutseb. Eesti piirid ja naabrid Maismaapiir. Meie maismaanaabrid on Venemaa ja Läti. Eesti ja Venemaa piir kujunes saksa