2 Peale RLOP-i vastuvõtmist ka liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele, mille kohaselt liiklusohutusele avalduva mõju hindamine on strateegiline võrdlev analüüs selle kohta, kuidas uus tee või olemasoleva teedevõrgu olulised muudatused avaldavad mõju liiklusohutusele ning et taolise mõju hindamine on kohustuslik Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel.3 Liiklusohutustasemest rääkides on peamiseks mõisteks liiklusõnnetused. Läbi toimunud liiklusõnnetuste arvu on võimalik hinnata meie teede liiklusohtlikkust või ohutust. Liiklusõnnetuse mõiste on määratletud liiklusseaduses. Liiklusõnnetuseks loetakse juhtum, kui selles osaleb vähemalt üks sõiduk. Sellest tingituna saab sõiduauto ostasõidu paiksele takistusele määratleda ühesõidukiõnnetusena, kus mootorsõiduki ümberpaiskumise või teelt
rekonstrueeritakse põhimaanteid, siis on olukord järsult halvenenud tugi- ja kõrvalteedel. Mahajäämuse likvideerimiseks on remonditööde aastavajadus on Maanteeameti hinnangul järgmine: ülekatetel 450 km, pindamisel 1500 km; kruusateede remondil 2200 km. 1.3.2 OHUTUS, TURVALISUS JA KESKKONNAKAITSE Maanteetransport Autotransport on liiklusohutuse seisukohalt üks ohtlikemast ja ühiskonnale kulukamaid transpordiliikidest Eesti on Euroopa Liidu riikide keskmisest liiklusohutustasemest kaugel maas. Viimase kolme aasta jooksul on Eesti maanteeliikluses hukkunud keskmiselt 185 inimest aastas. Euroopa Liidu kavandatud keskmisele liiklusohutustasemele jõudmiseks ei tohiks Eestis liiklusõnnetustes hukkunute arv ületada 140 inimest aastal 2010 ja 100 inimest aastal 2015. Üheks oluliseks probleemiks Eestis on keskkonnasõbralike sõidukite madal osakaal veeremis, sh eriti busside seas
annaabi.ee 
