tugevust, langetavad hüpertoonikutel vererhku, aeglustavad südamerütmi. Krvaltoimed. Üldiselt hästi talutavad. * Südame judlust liigselt vähendades vivad nad phjustada (vi süvendada) südamepuudulikkuse nähte. * Südamepekslemine ravi alguses. * Hüpotoonia ja sellega seonduv uimasus, väsimus ja peapööritus. * Erinevatel preparaatidel on lisaks individuaalsed krvalnähud: tursed, peavalu, liigesevalud, khukinnisus. * Need ravimid on liiklusohtlikud, eriti ravi algul, pideval kasutamisel ja koos alkoholiga, sest nad pikendavad reaktsiooniaega. Kasutamine. * Südame isheemiatbi (laiendavad koronaare ja vähendavad südamelihase hapnikutarvet). * Hüpertooniatbi (laiendavad veresooni ja vähendavad südamejudlust). * Südame rütmihäired (mjutavad südame erutusteket ja -juhtesüsteemi). * Perifeerse arteriaalse vereringe häired. Vastunäidustused: Bradükardi, Südame juhtehäire; Väljendunud südamepuudulikkuse korral KOOSTOIMED:
toonuse languse tõttu une ajal. Sellist uneapnoe vormi nimetatakse obstruktiivseks uneapnoeks ehk unelämbustõveks. Harvem kujuneb uneaegne hingamisseiskus hingamise regulatsioonimehhanismide häirest une ajal. Selle põhjuseks võib olla mitut tüüpi ajukahjustus aga ka krooniline südamepuudulikkus. Uneapnoe, eriti selle keskmise raskusega ja raske väljendusvorm, on tõsine haigusseisund. Päevaaegse kroonilise väsimuse tõttu on need inimesed ka liiklusohtlikud, sest võivad kergesti roolis olles magama jääda. Mitmete uuringutega on kindlaks tehtud, et umbes 4%-l tööealises eas meestest ja 2%-l naistest esineb unelämbustõbi. Haigusnähud võivad välja kujuneda igas vanuses inimestel, sagedamini kannatavad selle all siiski keskealised mehed ja menopausijärgses eas naised. See on ka sagedasim päevase liigunisuse orgaaniline põhjus. Eesti meditsiinis on uneapnoe probleemidega tegeldud süstemaatiliselt viimase 10 aasta vältel
infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 5967) sätestatud pädeva asutuse ülesandeid ning korraldab üleeuroopalise teedevõrgu teedel Eestis direktiivi nõudeid täites liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, liiklusohutuse auditeerimist, tee ohutuse määramist ja tee ohutuse kontrollimist. Tee ohutustaseme määramist väljaspool TEN-T teostatakse sama metoodika alusel, eesmärgiga olemasolevad liiklusohtlikud kohad likvideerida. Konkreetsete objektide määramise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2011. a määrus nr 108 ,,Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele" ning Politsei- ja Piirivalveametilt saadud liiklusõnnetuste info. Lisaks analüüsitakse sõidukite ning jalakäijate ja jalgratturite liiklemise konfliktkohti. Kõrgema tulutasuvuse alusel