9. Majanduskuriteod Majanduskuritegudeks liigitatakse ebaseadusliku majandustegevuse, äriühingutega, pankrotiga, maksudega, rahapesuga, konkurentsiga jms seotud süüteod. 2006. aastal registreeriti 486 majanduskuritegu. Majanduskuriteod moodustasid sarnaselt ametialaste kuritegudega ca 1% registreeritud kuritegudest. Kõige levinumaks majanduskuriteoks olid maksukuriteod. [3] 2.10. Liikluskuriteod Liikluskuritegude all peetakse silmas sõidukijuhi poolt raske tagajärjega liiklusõnnetuse põhjustamist, korduvat joobes sõidukijuhtimist ja üksikuid muid rikkumisi. Kergemate liiklusalaste rikkumiste puhul on tegu väärtegudega, mida käsitletakse liiklusseaduses. Väärteona käsitletakse ka esmakordset joobes sõidukijuhtimist. Liikluskuritegusid registreeriti 2006. aastal kokku 4464, mis on 15% võrra rohkem kui 2005. aastal. Liikluskuriteod moodustasid 2006
0.9 Majanduskuriteod Majanduskuritegudeks liigitatakse ebaseadusliku majandustegevuse, äriühingutega, pankrotiga, maksudega, rahapesuga, konkurentsiga jms seotud süüteod. 2006. aastal registreeriti 486 majanduskuritegu. Majanduskuriteod moodustasid sarnaselt ametialaste kuritegudega ca 1% registreeritud kuritegudest. Kõige levinumaks majanduskuriteoks olid maksukuriteod. 0.10 Liikluskuriteod Liikluskuritegude all peetakse silmas sõidukijuhi poolt raske tagajärjega liiklusõnnetuse põhjustamist, korduvat joobes sõidukijuhtimist ja üksikuid muid rikkumisi. Kergemate 7 liiklusalaste rikkumiste puhul on tegu väärtegudega, mida käsitletakse liiklusseaduses. Väärteona käsitletakse ka esmakordset joobes sõidukijuhtimist. Liikluskuritegusid registreeriti 2006. aastal kokku 4464, mis on 15% võrra rohkem kui 2005. aastal. Liikluskuriteod moodustasid 2006
Uuringud näitavad, et: 1) puudub põhjuslik seos vangistuse kasutamise sageduse ja kuritegevuse taseme ja struktuuri vahel 2) vangistuse vähendamine ei too kuritegevuse kasvu 3) inimeste hoiakuid peetakse rangemaks kui need on Soome meetmetest võib esile tuua järgmised: preventiivse vangistamise (eelkõige eeluurimise ajal vahi all pidamine) otsustav kärpimine, rahatrahvide ja tingimisi karistuste rolli kasv (näiteks liikluskuritegude osas), uute karistuslike alternatiivide väljaarendamine (näiteks üldkasulik töö), alaealistele õigusrikkujatele suunatud psühhosotsiaalsete interventsioonide täiustamine ja kriminaalhoolduse süsteemi väljaarendamine. Riik jõudis ka üksmeelele (poliitiliselt). Eesti hoiakud: muutunud leebemaks. Riik elab lihtsalt nõukogudeaegses igandis. 3.6. Kuritegevuse ja selle põhjuste teaduslik uurimine Kriminoloogia praktilise teadusharuna on varjusurmas. Riiklik tellimus praktiliselt
annaabi.ee 
