liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Eeldatava liiklussageduse alusel aastal, mil esimesest ekpluatasiooni aastast möödub 20 aastat. Millega on määratud projekteeritava maantee projektkiirus Projektkiirus on määratud lähtudes maantee klassist ja projekteerimise lähtetasemest. Millest lähtub linnatänavate liigitus liiklusintensiivsusest, linnatänavate funktsioonist Mis aasta kohta prognoositakse eeldatav liiklussagedus -20 aastat rajatise kavandatud valmimisaastast. Kiirtee erisus I klassi teest kiirteel puuduvad samatasandilised lõikumised teiste teedega; laiem eraldusriba; ristmike vahekaugus ei tohi olla väiksem kui 10 km (I klassi teel väiksem kui 5 km); bussipeatust ei tohi kavandada vahetult kiirteega külgnevana. Kiirteel peavad olema tarad loomade eemale hoidmiseks teelt, kiirteel ei tohi liikuda aeglased
Tolma on kahjulik erineval moel (tervis, keskkond, kahjustused). Kui kulumiskihi peenainesisaldus väheneb kaotab kiht oma struktuui ja muutub lahtiseks. Tekivad augud roopad, peenosise lendamine nõlvadel ja peenrale. Tolmutõrjet tehakse kui tee on kuiv ja peenosakeste nakkumisvõime on halvenenud. Tolmutõrjet tehakse hööveldamise käigus ja sool seguneb hästi. Kevadise sulamise ajal ei tehta. Soola hulk sõltub liiklusintensiivsusest, tee laiusest, ilmakaartest, asukohast jne. Selleks koostatakse soolamise plaan. Suurem hulk on lagedal ja põldude lähedal ning vähem metsa vahel ja õhemate kihtidega teedel. Soolamist saab vältida hea kvaliteediga mineraalmaterjali lisamisega. Sool kantakse kas teljele kuhjatud valli peale või juba laiali laotatud materjali peale! Kulumiskiht segatakse koos soolaga sahaga ja viimistletakse höövliga. Hööveldada selliselt, et oleks tagatud soolase vee äravool. Kindlasti rullida ja
liikumissuuna jätkamisel või muutmisel; 3) oma käitumisega nõuda alarmsõidukile teeandmist, kasutada seda ohutult ning kiirelt, kui selleks on võimalus; 4) hinnata ja ette arvata teiste liiklejate käitumisest tulenevaid ohte ja vastavalt sellele tegutseda; 5) kasutada asukoha kaarti sihtpunkti määramiseks; 6) valida kõige kiirem ja ohutum tee sihtpunkti jõudmiseks olenevalt aastaajast ja liiklusintensiivsusest; 7) valitseda sõidukit äärmuslikes liiklusolukordades; 8) osutada kannatanule esmaabi ja kasutada elustamisvõtteid. Juht peab ohutu sõitmise tagamiseks rakendama kõiki vajalikke juhtimisvõtteid, kasutama alarmsõidukile ettenähtud õigusi ainult äärmise vajaduse korral ja riskantseid juhtimisvõtteid ainult äärmuslikes liiklusolukordades. Paakauto juht peab teadma täiendavaid ohte, mis tulenevad paagi vedelikuga täitmise
annaabi.ee 
