1924. aastal elektrifitseeriti Tallinn Nõmme - Pääsküla liin. Mootorsõidukite arv on kasvanud pidevalt kõikidel aastatel, v.a. kriisiaastad. Autode arv kasvas Eestis 1922. - 1939. aastal 473-lt 6512-le, nende hulgas veoautode arv 195-lt 2476-le. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk, üldpikkusega 5008 km. Liinide arv ulatus 1000-ni. 1938. aastal olid need arvud vastavalt 6648 ja 132. Autobussiliinide pikkus ületas raudteede pikkuse 3,8 korda. 1938/39. a. liikles autobussidel ja raudteel 11,66 miljonit reisijat. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Nagu mujal, nii ka Eestis toimus purjelaevade väljavahetamine efektiivsemate auru- ja mootorlaevadega. Kui 1926. aastal oli 326 purjelaeva, arvestades 20 - brutoregistertonniseid ja suuremaid, siis 1. jaanuariks 1940. a. jäi sõitma 101 purjelaeva mahuga 11000 brt. 1937. aasta lõpul oli näiteks kaubalaevastiku kooseisus 83,3% aurulaevu, 5,5 % mootor- ja
· Renoirile meeldisid väga käsitsi tehtud tõmmised ja tagasipöördumine klassikaliste trükitähtede juurde. · Renoir pidi uuesti käima hakkama. Arst aitas teda. Kuid siiski pidi liiklema ratastooliga. · Ta lasi end autoga Pariisi viia. · Renoirile pandi peopessa kaitsev lapp ning seejärel pintsel, millele ta oli osutanud pilguga. ,,See, ei mitte see..., selle kõrval...". Liigutused tekitasid valu. · Louvre avati üksnes Renoirile, ta liikles seal kandetooliga. · Renoiril õnnestus teostada oma eluunistus ,,väheste vahenditega palju korda saata". Ta valitses loodust, mida ta terve elu oli kirglikult armastanud. Selle eest oli loodus õpetanud teda nägema läbi välisest kestast ja looma looduse eeskujul kõige napimate vahenditega. · Anemoonid, mida maalides unustas Renoir ka valu. · Renoir suri lõhkenud veresoone tõttu, eelnevalt oli ta öelnud: ,,Näib, et hakkan üht-teist mõistma