jäänud joobes sõitmise eest. Esimest korda sain 9000 kr trahvi (1 promill). Teist korda põhjustasin avarii, mille tagajärjel sattusid inimesed haiglasse (3,42 promilli). Sain 9000 kr trahvi joobes sõitmise eest ja 6000 kr kehavigstuste tekitamise eest kaassõitjatele. Lube ära ei võetud. Kolmandat korda jäin vahele veebruari kuus (1,34 promilli) ja see asi läheb kohtusse. Kohus määrab mulle rahalise karistuse. Sellise jutu peale ei oskagi midagi öelda, hirm tuleb peale. Liikleme me kõik ju iga päev selliste inimestega koos. Joobes juhtimise vähendamiseks tuleks teha palju teavitustööd, näiteks kampaania "Sõida kaine peaga!" Samuti mõjub minu arvates hästi sokiteraapia stiilis teavitustöö, sest ega paljud inimesed muidu aru ei saa, tuleb panna nad tõsiselt mõtlema. On lihtne ja loogiline, et hea autojuht järgib liikluseskirju, aga tegelikult pole see alati nii lihtne
Õigusrikkumise objektiivse koosseisu elemendid on erinevates käitumisaktides väga erinevad, kui mõned neist on teatud üldistatuse astmel universaalse tähendusega kõigi õigusrikkumiste jaoks ja need tuleb tuvastada alati igal konkreetsel õigusrikkumise juhul. Need objektiivse külje elemendid on: 1) tea õigusvastasus teod, mis seadusandja keelab, keelatakse seetõttu, et nendega põhjustatakse kahjulikke tagajärgi ühiskonnale või tema liikleme. Teo keelatus (õigusvastasus) väljendab tema kahjulikkust ühiskonnale; 2) kahjulik tagajärg objekti mõjutamise tulemus õigusrikkuja poolt; 3) kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. Tegu, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ületama, ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna ka sellise teo eest õiguslikku vastutust. Tegu, mis on toime pandud psüühilise sunni mõjul, on igal juhul ja alati subjekti enda tegu,
annaabi.ee 
