Pikas ajamõõtmes kulgevate ülikiirete eluprotsesside käigus sunnivad kõik geenid kõiki elusolendeid, sealhulgas ka taimi, ennast kopeerima ehk paljundama. Kuna kõikide liikide eluiga on pikas ajamõõtmes imelühike, siis ongi kogu protsess vaadeldav kui pidev plahvatus. Dawkins on koostanud Maal toimunu alusel eluplahvatuse kronoloogilise astmestiku (künniste) mudeli. Richard Dawkinsi kirjeldatud astmetest on võimalik leida kindlaid looduslikke ja geneetilisi seoseid Maal toimuva liikidesisese ja liikidevahelise ühistöö - ühistegevuse kohta. See peaks kokkuvõttes tõestama, et ühistegevust ei ole loonud inimene oma mõistusega. Ühistegevus on olnud looduses kogu aeg. (Kaheksas künnis)Ühistegevus, mis sai teadlikuks tegevuseks kivist tööriistade jäljendusliku arendamisega ja jätkus jahirelvade valmistamise, metallisulatamise, tule, ratta, aurumasinate, elektri jne leiutamisega ning päädis nüüdisaegse elektroonika ning geeniteadusega, on loonud
Tõuraamatusse võetavad loomad kontrollitakse eelnevalt aretusspetsialistide poolt. Veiste Tõuraamatut peetakse Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasis elektrooniliselt. Tõuraamatu number koosneb tõumärgist (tõutähis), registrinumbrist ja tõuraamatu osast (A või B). Esimene tõuraamat Eestis ilmus aastal 1885. 72. Bioloogiline mitmekesisus ÜRO 1992.aasta Rio de Janeiro keskkonnaalasel konverentsil oli üheks põhiteemaks ka bioloogiline mitmekesisus, mis tagab liikidesisese suurema geneetilise variatsiooni. Töötati välja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis võeti vastu 1994.aastal. Sellele kirjutas alla ka Eesti Vabariik. Suures osas puudutab see konventsioon metsikuid taime- ja loomaliike, kuid üks osa on jäetud ka kultuurtaimede ning koduloomade ja -lindude jaoks. Konventsiooni põhieesmärgid on: - bioloogilise mitmekesisuse säilitamine; - geneetiliste ressursside kasutamine lähtuvalt inimvajadustest;
annaabi.ee 
