Liiduga liituma või majanduslikult nõrgas seisus. Kui arvata, et Šveitsile on kasulik mitte liituda, kuna tema majandus on tugev ja nii pole ka vajadust teha sissemakseid EL’i ühiskassasse, siis nii see siiski ei ole. Tänu vastastikele lepetele panustab Šveits EL’i kaudselt, toetades ühiseid teadusprojekte nagu näiteks Galileo projekt. Lisakas toetab Šveits Euroopa Liitu pürgijaid. Kõik Euroopa Liidu liikmed peavad rakendama EU seadused. Erinevalt Šveitsist on igal liikemsriigil n.ö oma hääl, seaduste vastuvõtmisel. Šveits peab oma seadusi Euroopa Liidu seadustega kohandama, et konkurentsi säilitada, aga samas nende seaduste loomisel ta oma sõna öelda ei saa. Kaudselt toeatab ta ka Euroopa Liidu toimimist, aga enda kodumaiste projektide toetuseks ei saa ta midagi. Seda kõike arvesse võttes tundub Šveitsile Liidus mitte olemine isegi pigem kahjulik, kui kasulik. Miks Šveitsile on majanduslikult hea mitte Euroopa Liidus olla. Lähim näide tuleb
Ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega diskrimineerivad. Peavad olema kooskõlas teiste EÜ direktiivide ja määrustega. Rangematest meetmetest tuleb teatada komisjonile. Ühtlustusmeetmed põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 95. Ka pärast ühtlustusmeetmete vastuvõtmist võib liikmesriik kehtestada rangemaid meetmeid, kuid ainult siis, kui see on põhjendatud uuemate teadussaavutustega või piidrkonnale eriomase probleemiga. ELLUVIIMNE liikemsriigil on õigus ja kohustus tagada direktiivi elluviimine, rakendades selleks oma õigussüsteemile omaseid instrumente, terminoloogiat ja haldussüsteemi. Liikmesriigil tuleb üle võtta kõik need sätted, mille eesmärgiks on isikutele õiguste ja kohustuste tekitamine (st mitte need mis reguleerivad EÜ institutsioonide omavahelis või liikmesriikidega suhteid). Ülevõtmine peab toimuma üldkohustuslike õigusaktide vahendusel (st mitte nt vaid arengukavades jms)
annaabi.ee 
