17. Mis on Coriolise jõud? Millest sõltub selle jõu tugevus? Kuidas mõjutab see õhu liikumist? Coriolise jõud tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis, mille tulemusena: põhjapoolusel kalduvad liikuvad kehad esialgsest liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Sõltub geograafilisest laiuskraadist: maksimum poolustel, ekvaatoril 0. 18. Mis on geostroofiline tuul ja missuguses suunas see puhub? Geostroofiliseks tuuleks nimetatakse õhu ühtlast ja sirgjoonelist liiikumist rõhu gradientjõu ja Coriolise jõu mõjul. Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega nõnda, et madalrõhkkond jääb liikumissuunast vasakule (põhjapoolkeral). 19. Kuidas mõjutab õhu liikumist hõõrdejõud? Hõõrdumine vähendab tuule kiirust ja muudab suunda. Mõju ulatub ca 1 km kõrguseni. Mida suurem on hõõrdumine, seda enam kaldub tuul gradienttuule suunast vasakule (kuni 30°). Samaaegselt kasvab kõrguse kasvades ka tuule kiirus. 20
Uuringud · Hb, Hkt, Lk, Er · S-K sageli madal · Madal RR · Intensiivjälgimise leht ja uriini mõõtmine Põetus · Patsienti õhutatakse rohkesti jooma; algul võib vedelikutarve olla isegi 2000-3000ml üle päevase normaalse vajaduse. Liikumine ja isiklik hügieen Väiksemgi koormus võib suurendada hapnikukulu ja hingeldust. Pitsitustunde ja väsimuse tõttu peab patsient palju lamama. Lisaks piiratud iv infusioon ja muud raviprotseduurid patsiendi liiikumist ning igapäevaste hügieenitoimingute sooritamist. Põetus · Patsiendil aidatakse sooritada igapäevaseid toiminguid asjatuid pingutusi vältides. Vajalikud vahendid pannakse patsiendile käeulatusse. Psühhosotsiaalne seisund Algusperioodil hingeldus tavaliselt kohutab haiget. Lisaks on patsient sageli väsinud, sest ahistuse tõttu võib ta olla mitu ööd halvasti maganud. Sanuti võib tegemist olla esimese astmahooga; haiguse konstateerimine võib mõjuda sokina
pidurdamine ning ettevalmistus üleshüppeks, jalad lähevad maha üle kanna ja veere üle talle sisekülgedele ja mängija jääb sulustamise lähteasendisse (õldagelai harkseis, kehakalle ettepoole, raskus täistallal, käed küünarliigesest kõverdatud, liigub hoovõtuks veidi taha) vaade pallil, üleshüpe toimub ründaja vastas, ründaja suunaga risti, üleshüpe peab toimuma pärast ründaja hüpet kuna sulustaja käte tee pallini on lühem kui ründajal, äratõukel alustavad esimesena liiikumist käed ja sis järsk jalgade sirutus ja hüpe otse üles, pärast äratõuget viib käed otse ette maksimaalselt otse üle võrgu, ülakeha on kergelt ette kallutatud, jalad sirgedm keha pusaliigesest väikese nurga all, üle võrgu viidud käed peavad olema küünarliigesest pingestatud, pea käte vahel ja käed surutud vastu kõrvu, tuleb vältida puudet võrguga, sõrmed on harali ja samuti pinges, peopesad veidi kumerad, palli tabamine ja katmine peaks toimuma harali sõrmedega ja palli
annaabi.ee 
