dopamiini, mis aitab inimest ärkvel hoida, kuid mille üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia sümptomitega. Eestis teostatud uuringu (Eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt kannatas unehäirete all 26.1% populatsioonist, neist 14.9% uinumisraskuste all, 16.3% uneaegse ärkamise all ja 15.2% liigvarajase ärkamise all. Uuringu tulemustest selgus, et naistel esines unehäired 1.5 korda sagedamini kui meestel. Ootamatu tulemusena leiti, et uinumisraskusi ja liigvarajast ärkamist esines 15-19 aastaste hulgas tihedamini kui 20-29 aastaste grupis. Kasutatud kirjandus Jüri Uljas ja Thea Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" Internetist : http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#40 http://et.wikipedia.org/wiki/Unetus http://www.nupsu.ee/?menu=news&page=viewnews&item=22940
Uni ja unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. See on väga sageli esinev sümptom. Unetus esineb tihti koos ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkendlikkusena, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Unetuse sümptomid pole eriti spetsiifilised. Mõlema, nii ärevuse kui depressiivsuse korral võib esineda uinumisraskusi, une katkendlikkust, samuti ka liigvarajast ärkamist. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust.
on teatud reaalajasüsteemi valdkonnas. Need võimaldavad suurelt valmistada ettekujutust ja tasuvuse rahulolu süsteemi ajalise järjestiku nõuetes. Ajalise järjestiku mudeli (joonis 1.) põhjal range tähtaeg ei ole tingimata üks asi, mida ei tohiks ületada mistõttu tekitab ta laialdast segadust ajalise piirangu ja jada kriteeriumi eesmärgi vahel. Pigem range tähtaeg lihtsalt näitab, et tegevus on ennatlik peale ajalise piirangu ületamist see ei tähenda otseselt liigvarajast tagajärge. Need tagajärjed on põhilised alused ajalise jada kriteeriumi täpsustuseks. Reaalajasüsteemid Range reaalajasüsteem on üks, mille ajalise jada faktoriteks on: · optimaalsus on binaarne juhtum, kus kõik ranged tähtajad on optimaalsed või vastasel juhul lähisoptimaalsed (mõnes süsteemis, rakenduses või olukorra eriomasel teel);
annaabi.ee 
