SKANDEERIMINE- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku. Omane meie rahvalaulule. Vanem rahvalaul on pea-aegu alati ühe-häälne. Setu laul on aga hoopis teistsugune, see on erandiks. Setu laul on esiteks mitmehäälne ja teiseks see on nii masoori kui minoori vahel. Regilaule peame me 1-2 realiseks vastavalt sellele kas motiiv kohtub ühtemoodi või kahtemoodi. Uuem rahvalaul tekkib 18-19 saj.Tekkepõhjuseid palju: Mereäärsed rahvad liiguvad rohkem, inimesed liigvad ja kuulevad teistsugust muusikat.Linna oragmiseerumine, ja ka mõisate vahendusel,kus saksad olid.Rüütlid, lossid, vangikongid- küik mõisate kaudu tulnud. Uuema rahvalaulu tunnusteks on salmilaul, lõppriim.Laulma hakkavad ka mehed, teemaks põhiliselt paroodia või vemmalvärss. Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss.
Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. 4. Kuidas liigitatakse tähti tähesuuruste ja värvuse järgi? Tähed võivad olla erinevat värvi: punased, kollased, valged, sinakasvalged. Kõrgeima temperatuuriga on sinakasvalged, madalaimaga punased. Päike on kollane täht. 5. Iseloomusta tähtede näivat liikumist erinevatel laiustel. Joonised. (Kui vaatleja on poolusel, liigvad tähed mööda ringjooni, mille tasandid on horisonditasandiga paralleelsed. Tähed ei tõuse ega looju. Näha pooled taevasfääri tähtedest.) 6. Mida nimetatakse tähe kulminatsiooniks? Tähe kulminatsiooniks nimetatakse tähe läbiminekut taeva meridiaanist. Igal tähel on 2 kulminatsiooni: ülemine kulminatsioon ja alumine kulminatsioon. Loojumatul tähel on näha mõlemad kulminatsioonid, loojuval ainult ülemine kulminatsioon. 7. Mis on ekliptika?
Prokarüootse DNA on haploidne, koosneb ühest kromosoomist, tavaliselt rõnga kujuline, seal pole introneid, geenid on tihedamalt kokku pakitud kuid neid on vähem, tihti kodeerivad ühist tunnust geenid koos. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos Profaas kromosoomid lühenevad ja paksenevad Metafaas kromosoomid joonduvad paaridena tsentrisse Anafaas tsentromeerid eralduvad, muutudes õdekromatiidideks, liigvad poolustele Telofaas kromosoomid dekondenseeruvad, tsütokinees (raku lõplik jagunemine) Meioos (sugurakud): I jagunemine kompleksne, homoloogilised kromosoomid paarduvad. Nad lahknevad juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Reduktsioonjagunemise jooksul moodustub ühest diploidsest rakust kaks haploidset tütarrakku. I Profaas pikk, seal on 5 erinevat staadiumit, tuumakesed kaovad, tuumamembraan lahustub
annaabi.ee 
