kestvus sõltub omandatava liigutusvilumuse iseärasustest. Tulemuste kõverate kasutamisel liigutusõpetuse hindamisel peab aga arvestama mõningate eripäradega. Esiteks, tulemuste kõverad ei ole õppimise kõverad, kuna nad iseloomustavad tegevuse sooritamise taset teatud ajahetkel. Kuigi tulemuste kõverad näitavad üldjoontes õppeprotsessi efektiivsust, ei peegelda nad suhteliselt püsivaid muutusi õpilase seisundis ja soorituse tasemes. Liigutusõpetus on aga seotud suhteliselt püsivate muutustega liigutustegevuste sooritamisel. Teiseks, tulemuste kõverad ei iseloomusta õppimisprotsessi individuaalset käiku, kuna nad põhinevad reeglina teatud grupi õpilaste keskmistel näitajatel. See aga ei võimalda hinnata iga õpilase arengut ning vastavalt selllele ka õppeprotsessi individualiseerida. 16. nihe pos. neg.- Positiivne liigutusvilumuste ülekandumine ilmneb siis, kui ühe liigutustegevuse sooritamine mõjutab positiivselt ka teiste
- anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte INIMESE MOTOORIKA JUHTIMISE ÜDPRINTSIIBID · Motoorika juhtimine on liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel TUGI- JA SIHTMOTOORIKA - Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni kehahoiakut ja liigutustegevust
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA
annaabi.ee 
