ümbritsevast tihedast sidekoelisest liigesekapslist ja selle sisse jäävast ruumist ehk liigeseõõnest. Viimane on täidetud liigesepindu "õlitava" ja neid toitainetega varustava liigesevedelikuga. Liigesepinnad sobivad omavahel kokku, võimaldades teha kindla ulatuse ja telgedega liigutusi. Liigeste piiratud liikumine on sihipärase arengu tulemus, mitte looduslik puudus. Tänu taolistele mehaanilistele piirangutele fikseeritakse inimese liigutused ilma lisaenergiat kasutamata. Liigutusulatuse piiramine lihastega on nii energiakulukas kui ka ebastabiilne. Kõige suurema liikuvusega keraliigesel on kolm telge. Näiteks saavad õla- ja puusaliiges liikuda kõikides suundades ning lisaks pöörduda ehk roteeruda ümber oma pikitelje. Plokkliiges, näiteks küünarliiges või põlveliiges, saab liikuda vaid ümber ühe telje. Silinderliiges, näiteks kaks ülemist kaelalüli, võimaldab liikumist ümber oma telje, näiteks pea pööramisel. Inimese skelett
resektsiooni (lõikusega väiksemaks tegemist) ja lõhestamist (ingl.k splitting). Liigessidemete vigastused Liigessidemete vigastuste konservatiivne ravi sisaldab kas toetust (immobilisatsiooni) ja puhkust või mobilisatsiooni, jääd, kompressiooni ja elevatsiooni (lühendid ingl.k: PRICE- protection, rest või MICE- mobilization, ice, compression, elevation). Osalise vigastuse või põletiku korral, seni kuni haava servad on lahtised ning haav veritseb võib igasugune liigutusulatuse suurendamine ning sellest tulenev pingutus lükata edasi põletikuprotsessi. 10 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sellele teadmisele tuginedes, on mõistlik soovitada immobilisatsiooni ja puhkust. Teisest
annaabi.ee 
