Liigesekihnu tugevdavad: rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke-õlanuki side. Liikumine: võrdlemisi väikese ulatusega ümber sagitaaltelje. • Rinnaku-rangluu liiges . Liigesepinnad on sobimatud e. inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. On ratasliiges Liigeskihnu tugevdavad: rinnaku-rangluu side, rangluudevaheline side, roide-rangluu side. Liikumine: ümber vertikaaltelje, ümber sagitaaltelje; pöörlemine ümber frontaaltelje. 7. Õlaliiges, abiseadeldised, liikuvus, liigutusulatus. Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldised: • liigesemokk • kaarnajätke Liikuvus: ümber 3-telje: frontaaltelg, sagitaaltelg, vertikaaltelg, supinatsioon. Liigutusulatus: õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Kõige ulatuslikum on õlavarre liikumine külgmisesse seisu. 8. Õlaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Õlavarre ette viimine: • Deltalihase eesmine osa-innerveerib kaenlanärv • Suur rinnalihas
• vastava venitusharjutusega mitteseotud lihased on võimalikult lõdvestunud, lõtvus tõhustab venituse efektiivsust; • vältida vääraid ja äärmuslikke piirasendeid; • venitusasend võetakse sisse rahuliku väljahingamisega – see aitab lihaseid lõdvestada; • venitusharjutuse ajal on hingamine rahulik; • kui kehaasend ei võimalda normaalset hingamist, on lõdvestus olnud puudulik ja tuleks vähendada venitusamplituudi; • liigutusulatus suureneb erinevate venitustehnikate regulaarsel kasutamisel; • venitusharjutusi tuleks sooritada pidevalt, liigeste liikuvuse suurendamine on kestev protsess. Aeroobikatunni juhedamine. Aeroobikatunni läbiviimisel on tähtis osa tunni oskuslikul juhendamisel. Tunni hoolikas ettevalmistamine aitab koondada treeneril kogu tähelepanu just treeningu juhendamisele. Efektiivse ja huvitava tunni juhtimine nõuab treenerilt suurt jõupingutust
annaabi.ee 
