Sportliku resultatiivsuse seisukohalt on oluline just liigutuse kiirus. Rääkides kiirusest, mõistetakse selle all sageli ainult liikumiskiirust (jooksukiirust) ja enamik treeningprogramme on koostatud jooksukiiruse arendamiseks. Tegelikult on kiirus kui liigutusvõime vajalik enamikule spordialadele, kus on vajalik kiiresti joosta, liikuda ja reageerida või kiiresti muuta liikumise (liigutuste) suunda. Spordis esineb kolm kiiruse vormi: liigutusreaktsiooni kiirus üksikliigutuse kiirus liikumiskiirus (näiteks jooksukiirus) Reaktsiooni- ehk reageermiskiiruse mõõduks on reageerimise latentsiaeg, mis kulub ärritusest kuni reageerimiseni-liigutusliku vastuseni. Üksikliigutuse kiiruse ja liigutuste sageduse all sekundis mõistetakse nii käte kui jalgade liigutuste kiirust kere suhtes, aga ka kere enese liigutuste kiirust. Kiiruse lihtvormid on üksteisest suhteliselt vähe sõltuvad. Eriti reaktsioonikiirus.
7 Hindamine: *kere painutused ette, hoides jalgu põlvist sirutatutena, *tahapainduvuse ulatus sillaasendis, *puusavöö liikuvuse määram spagaadi kõrgusega,. 27. Koordinatsioonivõimete kontrollil hinnatakse keerukaid tehnilisi tegevusi. Nendeks on suhteliselt stereotüüpsed ja mittestereotüüpsed tegevused. Hinnatakse liigutusreaktsiooni täpsust, üksikliigutuste ja nende ühendite ratsionaalsust, liigutuste sooritamise aega, liigutusvilumuste hulka jm. Koordinats on võimalik mõjustada alates 5-10 aasta vanusest, arengut ja formuleerimist saab mõju ümmarguselt 10 a. Nende kombinatsioone, täiuslikkust ja parandamist veel 10 a. Hindamine: ,,flamingo" tasakaalutest, *osavus- ja koordinatsiooni H-d, *mitmesugused takistusjooksud erinevate ül