· Tugimotoorsete funktsioonide väljakujunemine toimub juba esimese eluaasta jooksul · Sihtmotoorika (tahtelise liigutustegevuse) väljaarenemine ja täiustumine kestab kogu lapse- ja osaliselt ka noorukiea jooksul · KNS-I funktsionaalne areng ja küpsuse saavutamine lõpeb murdeeas (13-15 a.) · Lapseeas on närviprotsesside jõud veel suhteliselt tagasihoidlik · Lastel ilmneb kiire ülepiirilise pidurduse teke eriti monotoonsete ja kestvate ärritajate suhtes, mis võib liigutuskoordinatsiooni häireid põhjustada · Pidurdusprotsesside suhteline nõrkus ja tähelepanu ebapüsivus lastel on liigutuskoordinatsiooni häirumise üheks olulisemaks põhjuseks · Tahteline tähelepanu tekib umbes 4,5-a. lapsel · Keskmise lapseea lõpuks (10.-11. eluaastat) on tekkinud närviseosed püsivamad ka keeruliste liigutustegevuste omandamisel · Koos liigutusliku mälu mahu ja reprodutseerimisvõime suurenemisega asendub liigutuste mehaaniline
· Tugimotoorsete funktsioonide väljakujunemine toimub juba esimese eluaasta jooksul · Sihtmotoorika (tahtelise liigutustegevuse) väljaarenemine ja täiustumine kestab kogu lapse- ja osaliselt ka noorukiea jooksul · KNS-I funktsionaalne areng ja küpsuse saavutamine lõpeb murdeeas (13-15 a.) · Lapseeas on närviprotsesside jõud veel suhteliselt tagasihoidlik · Lastel ilmneb kiire ülepiirilise pidurduse teke eriti monotoonsete ja kestvate ärritajate suhtes, mis võib liigutuskoordinatsiooni häireid põhjustada · Pidurdusprotsesside suhteline nõrkus ja tähelepanu ebapüsivus lastel on liigutuskoordinatsiooni häirumise üheks olulisemaks põhjuseks · Tahteline tähelepanu tekib umbes 4,5-a. Lapsel · Keskmise lapseea lõpuks (10.-11. eluaastat) on tekkinud närviseosed püsivamad ka keeruliste liigutustegevuste omandamisel · Koos liigutusliku mälu mahu ja reprodutseerimisvõime suurenemisega asendub liigutuste
põlves on piisav painutus eelhoofaasis ning hooperioodi algfaasis. Põlveliigese 21 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik hüperekstensioonile tuleb samuti koheselt tähelepanu pöörata. Külgvaates saab hinnata liigutuskoordinatsiooni puusa-, põlve- ja hüppeliigese vahel ning sammu pikkuste võrdsust. Kannalöögi faasist kuni amortisatsioonifaasini, toimub hüppeliigese painutus, ka põlve- ja puusaliiges painduvad kuni labajalg on täielikult põrandal. Vertikaalmomendi faasis toimub hüppeliigese dorsaalfleksioon kui pivot liikumine kaarena üle statsionaarse jala. Samal ajal jala venitamisega sirutuvad puus ja põlv. Kui patsient liigub äratõukefaasist eelhoofaasi,
annaabi.ee 
