emotsioonid · mediaalsed tuumad sisendiga limbiliselt süsteemilt ja basaalganglionidelt, väljundiga ajukoorde; emotsioonid, õppimine, mälu, tunnetuse protsess · lateraalse rühma tuumad sisendiga limbilisest süsteemist, ülakünkakestelt ja ajukoorest, väljundiga tagasi ajukoorde; emotsiooniväljendus, sensoorse sisendi integratsioon · ventraalse rühma tuumad: eesmine ja lateraalne tuum liigutuskontroll tagumine tuum kehatundlikkus külgmine põlvikkeha nägemine mediaalne põlvikkeha kuulmine · intralaminaartuumad ärkvelolek, sensoorse ja motoorse sisendi integratsioon · keskjoone tuum mälu ja lõhnatundlikkus Hüpotalamus kontrollib kehasiseseid protsesse ja on üks peamisi homeostaasi regulaatoreid. Hüpotalamuse funktsioonid: · närvisüsteemi autonoomse osa juhtimine
olemas “absoluutselt korrektset” kõnnimustrit. Iga indiviid omab individuaalset kõnnimustrit, mida ta on harjunud kasutama ning mida ta suudab kohandada erinevates ilmastiku või keskkonna tingimustes. Elu jooksul kõnnimuster muutub: ta areneb siis kui kehasüsteemid kohanevad neuroloogilise ja luustiku-lihaskonna arenguga (kuni 7. eluaastani), ning häirub üle 50 aastastel inimestel. Lapsel areneb esmane liigutuskontroll näiteks istumast püstitõusmise, siis püstiasendi tasakaalu ning hiljem kõnni arengu kaudu. Olles kord omandanud täiskasvanule omase kõnnimustri, säilib see samana kogu elu. Jõu ning motoorse kontrolli langus vanemas eas vähendab kõnni kiirust ning see reguleerib vastavalt ka kõnnimustrit. 16