Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine 8.2. Keskkonna ja harjumuste muutmine 8.3. Valu kogemine KASUTATUD KIRJANDUS 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING Liikumisvõime on eluslooduse omadus ning oma keha vaba liigutamine on vajalik ja väga hinnatud inimtegevus. Igapäevane suhtlemine, mis on sotsiaalse elu jaoks nii oluline, on ilma liigutuseta tegelikult võimatu, sest ta hõlmab rääkimist ja kuulmist, nendega kaasnevat silmade liigutamist, näoilmeid, pealiigutusi ja kehakeelt. Samuti sisaldab liikumist hingamise, söömise, joomise, eritamise, töötamise, mängimisega jne. seotud käitumine. Isegi magades on organismi süsteemid pidevalt aktiivsed. Igapäevane elamine sisaldab palju keerukaid kehaliigutusi sadades eri kombinatsioonides, paljud neist toimuvad organismis ega ole
Abaluu liigub ette, tõuseb ja pöördub üles vastu rindkere. Selline abaluu liikumine eeldab sternoklavikulaarliigese normaalset toimimist. Olles käe abdutseerunud 90º, on abaluu pöördunud 30º. Nimetatud abaluu liigutus saab teostuda rangluu elevatsiooni abil. Abduktsioonliigutuse sooritab m. deltoideuse õlanukmine osa. Liigutust aitavad ka teised deltalihase osad. Et liigutus saab jätkuda üle 90º, aktiveerub m. infraspinatus ja sooritab õlaliigese välisrotatsiooni. Ilma selle liigutuseta libiseb õlavarreluu suur trohanter coracoakromiaal sideme alla ning liigutuse jätkumisel tekib mehaaniline takistus. Tänu välisrotatsioonile liigub õlavarreluu suur trohanter posterioorselt õlanuki alla. Ülemist osa liigutusest võib takistada lihaspinge õlavarre kolmpealihases või selja lailihases. Nende lihaste pingeid tuleb alati tähele panna õlaliigest testides. Samuti võib esineda häireid abaluu liigutustes. Abaluu peab liikuma üles- alla suundades ehk
annaabi.ee 
