otsustused, tulenedes kas kogemuse või teoreetilise tunnetuse teel omandatud elementidest. Otsuses teostub kahe mõiste kõige elementaarsem seostamine. Niisugune seostamine on subjektiivset laadi- ja sisaldab seeda endas võimaluse olla kas tõepärane või ekslik, tõde või vale. See asjaolu kohustabki lähemalt uurima otsustuste iseloomu, nende mõeldavaid liike ja mooduseid. Seda tehes on Aristoteles esimesena kujundanud ulatusliku ning täpse otsustuste liigutse või kvalifikatsiooni. 7.1. Otsustuse liigitus kolmeks 7.1.1. Jaatavad või eitavad otsustused Kvaliteedi poolest on kõik otsustused kas jaatavad või eitavad, kusjuures jaatavad otsustused on üldiselt eelistavamad oma positiivse selgepiirdelisuse tõttu. Jaatav otsus ,,Sokrates on inimene" on võrreldes samasisulise, ent eitavalt formuleeritud otsustusega ,, Sokrates ei ole kivi" märksa selgem ning määritletum, kuna eitavas otsustuses alati tekib uus küsimus: kes
muutuste muster võib kuid ei pruugi tekitada sama emotsiooni. 21.Hambaarst teatab pärast esimest suus ringi vaatamist, et täna pole puurida tarvis. Selle peale aktiveerub Sinu autonoomses närvisüsteemis parasümpaatiline haru. Su hingamine ja südamerütm aeglustuvad, higistamine väheneb, seedekulgla aktiivsus ja veevarustus suurenevad, kuulmine ei muutu, silmade valgustundlikkus väheneb. 22.Taju osaleb liigutamisel nii liigutse planeerimise kui korrigeerimise fraasis. Planeerimise fraasis on tajulist informatsiooni tarvis, et määratleda liigutatava jäseme asukoht nii keha kui keskkonna suhtes. Korrigeerimise faasis ( vale oli piisab) tajuist informatsioonist, et võrrelda liigutuse tegelikke ja ennustatud tagajärgi. 23.Sea mõisted vastavusse meeltega. Notsistseptor – valutundlikkus, vestibulaarne süsteem – tasakaalumeel, haistesibul – haistmismeel. 24
annaabi.ee 
