Sealjuures on tõenöoline, et nii vasakukäeliste kui ka paremakäeliste kõnetsentrum on vasakus ajupooles omal kohal. See ei pea aga alati nii olema. On ka vasakukäelisi, kelle juures kõnetsentrum paikneb paremas ajupooles 4 Erinevaid vasakukäeliste tüüpe 1. Genotüüplised vasakukäelised, st pärilikkuselt vasakukäelised: Vasakukäelised, kes kirjutavad vasaku käega ja kes viivad läbi palju liigutis vasaku käega. Nnde inimeste puhul ei viidud läbi ümberõpetamist ehk nad võitlesid sellele edukalt vastu. Vasakukäelised, kes kirjutavad parema käega, aga teevad palju asju vasaku käega. Neid on sageli nimetatud ka ''pseudoparemakäelisteks''. Neil sageli tekivad primaarhäired vale töötlemise tõttu peaajus ja loogiliste mõttekäikude väljendamisel Vasakukäelised, kes kirjutavad parema käega, ja kelle harjumused, mis alluvad otse kasvatusele
9. Metallpeen-materjalid Naelad, kruvid, poldid, riisad, peentooted 10. Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Keemiline- metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid (rauarooste) Elektrokeemiline- korrosioon tekib kokkupuutel mingi vedelikuga, kaasneb elektrivoolu tekkimine 11. Korrosiooni liigitus levikulaadi järgi Pind korrosioon Kohalik korrosioon Kristallidevaheline korrosioon 12. Korrosiooni liigutis algpõhjuse järgi Ilmastikuline Veealune Maa-alune Uitvoolude toimel (elektrivoolu mõjuväljas) 13. Korrosiooni kaitsemise võtted Legeerimine- lisatakse metalli koostisesse korrosiooni kindlust suurendavaid aineid Lakkimine- võõbatakse õlivärviga Konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga Kuumkatmine- kaetakse metall mõne teise sulametalliga