Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega Xury , kes oli nõus Robinsonile truu olema. Lihtsalt edasi sõites jõudsid nad varsti kohtaesse, mis olid asustatud. Ühes kohas andsid nad märkidega teada et nad tahavad süüa , varsti toodigi neile liha ja vilja teri , samal ajal tulid mingid võõramaalised loomad , neist ühe tappis robinson ära ja inimesed olid tohutult tänulikud, nii liigutigi edasi. Varsti möödus neist portugali laev, kes peale Robinsoni laevast möödumisest seisma jäi , nii jõudiski Robinsoni laev neile järele. Nad olid teel Brasiiliasse ja nad võtsid robinsoni ja xury peale , kelle nad ka ära ostsid , nad ostsid ka robinsoni laeva ära. Brasiilias viis kapten Robinsoni oma sõba juurde ja hiljem hakkas ta suhkruroogu kasvatama . Kui Robinson oli juba üsna kaua suhkruroogu kasvatanud , pakuti talle , et ta võiks minna
antropoloogia, keeleteadus (selle seisukohti saab kasutada, leides suguluskeeli, nende jagunemisi, aga need andmed pole täpselt dateeritavad). Eestlaste etogeneesi vanem teooria keelepuuteooria hakkas kujunema 19.saj lõpul, sell kohaselt leidub algkodu, seal kõneldi algkeelt, kui seal rahvaarv kasvas, toimus sealt lahknemine, siis järelikult keel muutus ja toimus jagunemine. Teooria järgi algkodu paiknes Uuralites, sealt liigutigi eeskätt läänepoole, mõned ka ida poole. Põhimõtteliselt see teooria seostab eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri rahvastega, kui siinsetel aladel hakkas see kultuur levima oli see seotud sisserändega Eestisse, sest kammkeraamikale sarnaseid kultuure on leitud ka Eesti alade suhtes ida poolt. Selle teooria järgi Kunda kultuuri esindajaid eestlaste esivanemateks ei peeta, nöörkeraamika esindajaid peetakse lätlaste ja leedukate esivanemateks
Otsus oli õige ja põhjendatud, sest eestlased oleksid jäänud muidu kahe tule vahele. Eestlased läksid üle Koiva jõe ja jäid ööseks puhkama Beverini tee ääres asuva järve kaldale (kas Briezi või Rievine järv). Võnnu orduvennad ja Kaupo koos liivlaste ja latgalitega asusid sama teed pidi eestlasi jälitama. Saadetud luurajad ja eessalgad tõid põgenejatest erinevaid teateid. Sakslased on paigutatud esimesse võitlussalka, liivlased ja latgalid järgnesid. Nii liigutigi edasi Ümera poole. 9. Ümera lahing ja selle kajastamine kroonikas ja ilukirjanduses Ümera (läti Jumera, uuemal ajal Jumara) jõgi (Läti Henrikul Ymera, vanemas riimkroonikas Emere) on Koiva parempoolne lisajõgi. Eestlaste malev asetus Ümera paremal kaldal asuvatesse metsadesse, jõesuudme lähedusse. 6 Põgeneda ei kavatsetud. Otsus lahing vastu võtta sai alguse juba Võnnu all ja sellele oli rajatud kogu järgnev tegevus
annaabi.ee 
