Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150200 erineva kõrgusega hüpet). Samuti ülakeha, mis on tähtis hüppelt pallingul, blokeerimisel ja ründelöökide sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks kätejõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid.
Võrkpalli mõju lihastele Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150– 200 erineva kõrgusega hüpet). Samuti ülakeha, mis on tähtis hüppelt pallingul, blokeerimisel ja ründelöökide sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks kätejõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid.
MÕJU LIHASTELE Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150–200 erineva kõrgusega hüpet). Samuti ülakeha, mis on tähtis hüppelt pallingul, blokeerimisel ja ründelöökide sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks käte jõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid. 19 TUNTUMAD ISIKUD Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu – 22. märts 2011) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Kristjan Kais (sündinud 3. märtsil 1976 Paikusel) on eesti rannavõrkpallur. Koos sõbra Rivo Vesikuga moodustavad nad klubi Kais&Vesik.
annaabi.ee 
