molli ning esimesena mängitud teema läheb jälle kordamisele väikeste meloodiliste kaunistustega. Seekord ei lõpe mängitud teema molli vaid duuri ning see sama alguse teema mängitakse kolmandat korda. Seekord on ta identne esimesele korrale- nimelt kaunistusteta ning lõpeb molli. Teema kordub uuesti seekord siis jällegi meloodiliste kaunistustega nagu teisel korral mängitud. Peale seda algab uus teema ning viiul liiguba ka meloodis kkõrgemasse registrisse. Pala meeleolu muutub veidi dramaatilisemaks ning rahulikkus, mida oli Pala esimesel poolel ülevoolavalt on nüüdseks läinud. Ka klaver aitab kaasa sellele ning mängib madalams registris akorde, mistõttu nad dramaatilisemalt kõlavad. Peale lühikest vaheosa läheb meloodia jälle alguses mängitud teemale üle. Viiul mängib täopselt samamoodi nagu alguses ainult, et
pritse ajastus. Puuduseks suur koormus magnetklapile ja elektrijuhtmestik, mis on klapikambri kaane all ja on õli ja kuumuse vallas. 123. Kirjelda lihtsüütesüsteemi ehitust ja tööprintsiipi Akult tuleva vool juhitakse madalpinge juhtmeid mööda süütepooli. Kõigi silindrite küünlad varustatakse kõrgepingeimpulssidega ühe süütepooli abil. Süütepool muudab madalpinge kõrgepingeks.Kõrgepinge liiguba mööda kõrgepingejuhtmeid primaarmähisesse ja jaotatakse silindritele mehaanilise jaoturi abil. Katkestit ja jaoturit juhib nukkvõll. 124. Kirjelda kahe sädeme süütepooli süütesüsteemi tööprintsiipi 125. Kirjelda Motronic süütesüsteemi tööprintsiipi See süsteem kontrollib kütust ja sädet ühe üksusena, see parandab heitgaaside sisaldust; kütusesäästlikust; ja juhitavaust. 126. Loetle jõuülekande süsteemi agregaadid
annaabi.ee 
