org/wiki/Vabaujumine) 5 2.1 Rinnulikrooli tehnika mudel Rinnulikrool liigutuste tehnikas on üldtunnustatud 2 erinevat varianti: nn. Kuuelöögiline krool ja nn. Kahelöögiline krool. Nimetatud stiilid omavad olulisi erinevusimitteainult jalalöökide arvu poolest tsükli vältel, vaid ka käte liigutuste tempos, jõurakenduses tõmbe vältel, kooskõlastuses ja faaside ajalises rütmis. (R. Haljand 1986: 33) Rinnulikrooli üks liigtuste tsükkel koosneb kahest ühesugusest pooltsükklist: I pooltsükkel – parema käe tõmme koos vasaku käe etteviimisega. II pooltsükkel- vasaku käe tõmme koos parema käe etteviimisega. (R. Haljand 1986: 33) Et mõlemad pooltsükklid on teineteise peegelpildid, kirjeldatakse allpool ainult ühte neist. Teise kirjeldamisel vahetuvad kõik sõnad „parem“ sõnaga „vasak“ ja vastupidi nii käte kui ka jalgade töö juures. (R. Haljand 1986: 33)
Sünnitusmajas tehakse kurtuse kontroll ja avastatakse seetõttu varakult. o Lapse ei saa kuulmise vahendusel osa kultuurile omastest teadmistest. Täiskasvanu kõne ei täida eeskuju andvat, abistavat ja üldistavat rolli. - Sotsiaal-emotsionaalne areng o sõltub lapse arengukeskkonnas valitsevatest hoiakutest, suhtlemisviisi leidmisest eakaaslastega. - Motoorika areng o Tavaliselt (70%) kaasneb vestibulaaraparaadi kahjustus st häiritud on liigtuste koordineeritus ja tasakaal. o Sõrmede peenliigutused on raskendatud. o Pidurdub ja võib taandareneda artikulatsiooniaparaadi motoorika st kui artikulatsiooniaparaati ei kasutata (valitakse viipekeel), siis lihased taandarenevad. Kui tahta et kurt laps räägiks, tuleb sellega tegeleda varakult, enne kui lihased taandarenevad. - Mänguoskuste areng o Huvi mänguasjade vastu kuid püsivus vähene (eristab intellektipuudega lapsest)
ple võimekuts luua peas mentaalset ruumi. Numbrite järjekord nt :27-13 on lihtne ka kiirusagara kahjustusega inimesele. Tehe ei jõua erilaadset manipuleerimist. Kui on kahjustatud PE ja PF (eesmised osad), on tavalin, et sensoorse läve muutused Apraksia – liigutushäire, kus in pole suuteline tegeema detailseid, täpseid liigutusi. Nt ei tekivad. Et nt on kaks puudutust (noel ja pliiats) ja siis in võtab neid kui ühte torget teatud suuda liigtuste jada korda saata ilma võdinateta, häiretteta. Aprakisat saab eristada: 1) läheduses. konsrutksiooniline apraksia – in ei suuda panna asju üksteise peale, ei suuda konstrueerida, ei saa joonistamisega hakkama. Tükkidest tervikut kokku panna ei suuda. Apraksia ei avaldu
annaabi.ee 
