Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liigtihe" - 3 õppematerjali

Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine-piltidega
48
odt

Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine (piltidega)

eritavad viirust orofarüngeaalselt aastaid, isegi kogu elu · Transmissioon: Aerogeenselt Otsesel kontaktil - haige loom Kaudsel kontaktil · sülg · nina- ja silmanõre · rooja · uriin · Kalitsiviirusnakkust esineb väga sageli kassipoegadel ja kassikasvandustes. · Haigestumist soosib loomade liigtihe paigutus, ke hv sööt, stress jne. Virion võib olla nii kerakujuline kui ka moodustada filamente LINNUGRIPP Põhjustaja: Orthomyxoviridae Influentsa-A Lindudelt on isoleeritud kõiki hemaglutiniin- (16) ja

Meditsiin → Veterinaarmeditsiin
11 allalaadimist
DNA viirused
54
docx

DNA viirused

Levik: Aerogeenselt. Otsesel kontaktil - haige loom. Kaudsel kontaktil (sülg, nina- ja silmanõre, rooja, uriin). Viirus on resistentne paljude desinfitseerivate ainete suhtes ja säilib väljaspool organismi 8-10 päeva. Tekitaja püsib ka looma hooldusvahenditel ja toidunõudel isegi pärast puhastamist. Paljud kassid jäävad aastateks viiruskandjateks – latentsed nakkusallikad. Kalitsiviirusnakkust esineb väga sageli kassipoegadel ja kassikasvandustes. Haigestumist soosib loomade liigtihe paigutus, kehv sööt, stress jne. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood 1-14 päeva. Haigus vältab 1-2 nädalat. Muutused ninas - nõrevool, aevastamist esineb harva. Silmas nõrevool, haavandid. Suus sageli haavandid. Kerge isulangus depressioon. Pneumoonia on sage, kuid sigimishäireid ei ole. Palavik on vahelduv. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine kassi neerudest toodetud rakuliinides. Viiruse identifitseerimine IF, EIA. Seroloogiline uurimine EIA Dif

Meditsiin → Nakkushaigused
17 allalaadimist
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Võib olla otseselt seotud keemilise degradatsiooniga kui olmejäätmed viiakse mulda ­ lagunemisel moodustuvad erinevad kemikaalid. Masindegradatsioon ­ põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine. Masinad tallavad, pööravad mulla segi. Tallamisel tihendatakse muld, väheneb mulla aeratsioon, infiltratsioon, lõhutakse mullaagregaadid. Tulemuseks liigtihe muld, ülavesi. Taimejuured ei suuda mulda tungida kui Dm on üle 2,0 g/cm3, suureneb kahjulike elementide liikumine Al, Mn. P uhutakse mullast välja. Eestis on kindlaks tehtud, et suurel põllul (üle 10 ha) tuleb 1 ha kohta 2...3 ha jälgi, põlluotstel aga 1 ha kohta 7...8 ha jälgi. Eestis on muldadest tallamise suhtes tundlikumad liivsavi ja savimullad. Vastupidavamad on liivad ja kivised mullad. Vältimiseks: 1. Kergemad traktorid, roomiktraktorid ­ tallavad vähem. 2

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
786 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun