Täiuslik sõprus on tublide inimeste vahel, kes on loomutäiuselt sarnased, sest headena soovivad nad teineteisele sama moodi head, kuivõrd ise head on. Sõbraks ei peeta enne ega sõbruneta, kuni kumbki paistab teisele sõprust ja usaldust väärivana. Sõbrunemissoov ilmneb küll kiiresti, sõprus aga mitte. Täiuslikule sõprusele vastavalt ei saa olla sõber paljude inimestega, nii nagu ei saa ka korrag paljudesse armunud olla: see paistab liigsusena. Ülimalt õnnelikel inimestel polegi vaja kasu, vaid naudingut, sest nad tahavad just teistega seltsis olla. On olemas ka teine sõpruse vorm, mis rajaneb ülimusele, nt isal pojaga ja üldse vanematel inimestel noorematega, mehel naisega ja valitsejal valluvatega. - kumbki ei saa teiselt sedasama vastu ega pea ka seda taotlema. Sõprus seisneb võrdsuses ja sarnaseuses ning kõigepealt loomutäiusele vastavas sarnasuses.
Kiindumus on tunne, sõprus aga seadumus, sest kiindumus võib olla samahästi ka elutute asjade suhtes, kuid vastastikune sõprus eeldab valikut, valik tuleb jällegi seadumusest. Neile, kelle vastu tuntakse sõprust, soovitakse head nende endi pärast, lähtudes mitte tundest, vaid seadumusest. ● Sõprust nimetataksegi võrdsuseks. Täiuslikule sõprusele vastavalt ei saa olla sõber paljude inimestega, nii nagu ei saa ka korraga paljudesse armunud olla: see paistab liigsusena. On olemas ka teine sõpruse vorm, mis rajaneb ülimusele, näiteks isal pojaga. Need erinevad ka omavahel: mis on isal pojaga ja pojal isaga, sest kaasneb ju teisest erinev loomutäius ja toimimine. Ka kiindumus ja sõprussuhted on siis erinevad: kumbki ei saa teiselt sedasama vastu ega pea ka seda taotlema. Kõikide ülimusel rajanevate sõprussuhete puhul peab kiindumus olema põhimõttelises vastavuses. Kui kiindumus vastab väärtusele, siis tekib teatud võrdsus, mis näib kuuluvat