ruumilised ahelad (lülid liiguvad kolmemöötmelises ruumis); suletud ahelad (ahelas pole ühtegi lihtlüli); avatud ahelates (ahelates vähemalt üks lihtlüli). Kõik kinemaatilised ahelad ei ole mehhanismid, kuid kõik mehhanismid on kinemaatilised ahelad. Mehhanism > vabadusastmete arv = vedavate lülide arv. Liigseondid ehk liigsidemed seond, mis kordab mehhanismid juba teiste paaride poolt kehtestatud seondit. Liigseondite kõrvaldamiseks tuleb alandada ahelates olevate kinemaatiliste paaride klassi nii palju kui on liigseondeid. Liigliikuvus need mehhanismide lülide liikuvused, mis pole seotud mehhanismi kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega. Struktuuri süntees mehhanismi struktuuri projekteerimine, kus määratakse kindlaks lülide ja kinemaatiliste paaride arv, iseloom ja nende vastastikune asetus. Struktuurigrupid avatud ahelad, mille
1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. Seondit, mis kordab (dubleerib) mehhanismis juba varem teiste paaride poolt kehtestatud seondit, nim. liigseondiks (kasutatakse veel nimetusi "passiivseond", "dubleeriv seond"). [Näited loengul] Liigseondeid annab ka mehhanismi tasandilisuse nõue. Reaalsetes konstruktsioonides tasandilisi mehhanisme ei eksisteeri, kuna detailide valmistamisel tekivad paratamatult valmistamisvead. Vabadusastmete arvu määramise lisandub valemisse 1.1 liigseondite arv q ja seega on w = 6n - 5 pV - 4 pIV - 3 p III - 2 pII - pI + q ... 1.4 Liigliikuvuseks nim. neid mehhanismi lülide liikuvusi, mis pole seotud mehhanismi kinemaatilise funktsiooni realiseerimisega. [Loengul tuuakse näiteid üksiku lüli liigliikuvuse ja grupilise liigliikuvuse kohta]. Liigliikuvust arvestades on põhivabadusastmete arv w p = 6n - 5 pV - 4 pIV - 3 p III - 2 pII + p I + q - wl , ... 1.5 kus wl - liigliikuvuste arv.
annaabi.ee 
