sealhulgas ka juhtivaid lisandeid. 5. Isolatsiooni koordinatsioon Isolatsiooni koordinatsioon on seadmete elektrilise tugevuse valimine kooskõlas pingetega, mis võivad esineda võrgus kuhu lülitamiseks antud seade on ette nähtud, võttes arvesse käidu tingimusi ning kasutatavate kaitseseadmete karakteritikud. Isolatsiooni koordinatsioon on vajalik: - sobivate taluvuspingete kindlaks määramiseks (nt.seadmete tellimisel) - liigpingekaitse aparatuuri valikul - võrgu talituse analüüsil 6. Liigpinged tühijooksul trafo väljalülitamisel Trafo on sisuliselt võnkering. Väljalülitamise hetkel on nii mahtuvuses, kui induktiivsuses salvestatud energia. Väljalülitamise hetk on, kui vool läbob 0; aga võimsuslüliti on arvestatud lühisvoolude järgi; trafo tühijooksu vool (magneetimisvool) on väga väike. Võimsuslüliti kustutab kaare enne kui vool 0 saab lõikevool (*)
Hõõglambid on enimkasutatavad valgusallikad. Halogeenlambid on oma ehituselt hõõglampidega sarnased. LOENG 9 Projekti koosseis: *seletuskiri, *välisvõrgu plaan, *elektripaigaldise üldskeem, *sisevõrgu plaan, *jaotuskeskuste skeemid, * maanduse/potentsiaaliühtlustuse skeemid, *materjalide loetelu, *tingmärkide seletus, *lisad SEMINAR 2 TN-S neutraal- ja kaitsejuht eraldatud, viimase pinge maa suhtes 0. töökindel, elektromagnetiline ühilduvus tagatud, liigpingekaitse ja lisapotentsiaaliühtlustuse lisamise võimalused. Igal pool kasutusel. TN-C - lihtne ja odav, PEN-juhi väike töökindlus, elektromagnetilise ühilduvuse probleemid. Maandurid: *vundamendimaandur, *loomulik maandur, *rõhtmaandur, *võrkmaandur, *püstelektroodidega maandur. Rikkevoolukaitse = lisakaitse.
toidet otse vooluvõrgust. Alles siis, kui see enam ei toimi, lülitub puhvervooluallikas automaatselt sisse ning võtab toitefunktsiooni üle. - online puhvertoiteallikas: sel juhul on puhvertoiteallikas alaliselt võrgu ja tarbijate vahele ühendatud. Kogu elektritoide kulgeb kogu aeg puhvertoiteallika kaudu. Mõlemad puhvertoiteallikad võivad lisaks elektrivarustuse täielikust lakkamisest ja alapingest üleaitamisele tasandada ka liigpingeid. Ka siinkohal kehtib liigpingekaitse suhtes meetmes M 1.25 Liigpingekaitse ära toodud 20 meetri piirang. Kui IT seadmeid TN-S-võrguga hoones (vt M 1.39 Tasandusvoolude vältimine varjes) varustatakse lokaalse puhvertoiteallika kaudu, tuleb tähelepanu pöörata alljärgnevatele asjaoludele: Et TN-S võrgu kaitsemõju tasandusvoolude suhtes andmeside liinide varjes säilitada, tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et puhvertoiteallikal ei ole väljaminekul ühendust N- ja PE-juhi vahel (kaitsemaandus)
bimetalltermoreleede paigaldamist mootori mähistesse. Need tuleb paigaldada kohtadesse, kus võib ilmneda mähise, aga ka mootori teiste osade lubatust kõrgem temperatuur. Andurlülitused kaitsevad muundurit liigvoolu, liiga intensiivse lülituse, pöörleva koormuse kinnikiilumise, ühefaasilise käivituse, pinge ja sageduse kõikumise, sobimatute jahutustingimuste ja mootori laagrite rikke korral. Kaitseseadmed on samuti ka filtrid, drosselid ja reaktorid. Liigpingekaitse tagatakse kondensaatoritega, lahenditega ja varistoridega. Toitevõrgu sees kaitsevad jõuahelaid induktiivsete ja mahtuvuslike koormuste lülitamisel tekkivate liigpingeimpulsside eest spetsiaalsed summutusahelad. Võrguga sünkroniseeritud vaheldid vajavad täiendavat kaitset vääratustalitluse vastu. Vääratumine tekib muunduri üleminekul alalditalitlusest vahelditalitlusse, kui üheaegselt on avatud alaldi ja vaheldi grupi pooljuhtseadised, mis omakorda põhjustab vahelduv-ja
(10-15 % võrra) välistavate tõenäosuspiiridega. − materjali omaduste osavarutegurid tuleks valida nii, et kahe komponendi tugevuse omavaheline koordinatsioon saavutatakse suure usaldusnivooga (ca 80-90 %). MÄRKUS. Materjalide omaduste juhuslikkuse tõttu on teoreetiliselt võimatu ta- gada purunemise soovitud järjestust usaldusnivooga 100 %. LÕPETUSEKS Rida õhuliinide projekteerimise olulisi küsimusi, nagu juhtmete ja trosside va- hekaugused, isolatsiooni koordinatsioon, liigpingekaitse ja maandamine, elekt- riliinide poolt põhjustatud kõrge- ja võrgusagedusega häired ja nende vähen- damine leiavad käsitlemist käesolevate kursuste teiste teemade raames. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 66 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR
annaabi.ee 
