territooriumilt aga ikkagi enamasti veel ühe mõisa piiridesse. Seaduse alusel hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul ning vabakslastud said priinime (perekonnanime). 1835. aastaks pandi kõigile Eestimaa kubermangus elanud lihtrahva esindajatele kohustuslikus korras perekonnanimed, seniajani kasutati isikutel liignimedena, kas elukoha- või ametinimetuse või isikuomadustest tuletatud liignimesid. Säilis mõisniku politseivõim, talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. 2.5 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus 1856. aasta Eestimaa talurahvaseaduse "Walla kogukonna seadus" järgi tunnistati talupoegade kasutuses olev maa talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Mõisnikule maad umbes 1/6 mõisast (kuuendikumaa). 1880. aastal alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki
Mõisavald võis asutada ja üleval pidada talurahvakoole. Hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul ning vabakslastud said priinime (perekonnanime). 1835. aastaks pandi kõigile Eestimaa kubermangus elanud lihtrahva esindajatele kohustuslikus korras perekonnanimed, seniajani kasutati isikutel liignimedena, kas elukoha- või ametinimetuse või isikuomadustest tuletaud liignimesid. Säilis mõisniku politseivõim, talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks. Talupoeg sai isiklikult vabaks. Maa kuulutati mõisniku ainuomandiks, talupoeg sai seda kasutada vaid rendi eest, mille suurus oli mõisniku määrata. Talupoeg võis minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid ta ei võinud minna linna ega teise kubermangu. 5. Hilisemad talurahvaseadused Majanduslikud raskused, millele lisandus alandatud talurahva käärimine, sundisid
annaabi.ee 
