valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,moodustub glükoos;taimed saavad elada fotosünteesita;ainete liikumine ksüleemis-vesi koos lahustunud ainetega liigub surnud rakkude õõntes või mööda rakukesti;turba teke-orgaaniliste ainete lagundamine tänu liigniiskele ja vähese hapnikuga kohale on aeglane,sis orgaanilised ained ladestuvad ja nendest tekib turvas,turvas on hea kütteaine, taimede kasvusubstraat,soontaimedel on erinevalt sammaltaimedest juhtkimbud vee ja toitainete transpordix; soontaimed (sõnajalgtaimed (osjad,kolladsõnajalad), paljasseemnetaimed, õistaimed); sõnajalgtaimed vajavad viljastumisex vett ja seetõttu elavad niisketes kohtades;
leastunud,leetjate,nääiveetunud,leetunud või leede-gleimuldadega. Kui gleimulla arengut mõjutavad perioodilised üleujutused ja uute setete kuhjumine,siis on tegu kas jõe, oja või järve tulvaveest mõjutatud lammi-gleimuldadega,rannikul asuvate mereveega üleujutatavate sooldunud gleimuldadega. Kui gleimulla arengut mõjutavad ajutise aju-või lumesulamisvee mõhul mulla erosioonil vaabanenud mullaosakeste kuhjumine alaliselt liigniiskele mullale,siis on tegu deluviaalne-ehk pealeuhte-gleimuldadega. [6] 3.2.1Gleistunud rähkmullad Kg Järgmine suur osa põllust on kaetud gleistunud rähkmullaga, mille siffer on Kg. Profiili ehituselt sarnased vastavate automorfsete muldadega, erinedes viimastest ajutiselt esineva liigniiskuse poolest. Olulisemaks erinevuseks on gleistumistunnuste, s.o. roostevärvi täpikeste ja väiksemate sinakashallide laikude esinemine huumushorisondile järgnevates horisontides. Huumushorisont
kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofüütide kõrval on teiseks suureks taimerühmaks need, kes kasvavad veepiirilähedal, alumise osaga vee sees, olles võimelised ka ajutiselt veest välja jääma või üleni vee all olema - KALDAVEETAIMED. Kolmandaks rühmaks on veepiirist kõrgemal kasvavad, liigniiskele pinnasele kohastunud HÜGROFÜÜDID e. niiskuselembesed taimed. Kaldaveetaimede ja niiskuslembeste taimede vahele on raske kindlat piiri tõmmata. Üldiselt lähtume tüüpilisest, keskmise veetasemega südasuvisest olukorrast. 3. Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed? Põhjataimed; Elodeiidid - põhja kinnitunud, veesisesed taimed, õisik veepinna kohal; Tseratofülliidid - nõrgalt kinnitunud veesisesed taimed, võivad kerkida pinnakihti. 4
settebasseini järele projekteerida märgala (alaliselt või ajutiselt üle ujutatud tasane ala), mis seob ka vees liikuvaid taime toitaineid ning rikastab maastikku. Settebassein ja märgala kogujakraavil (Kosteikkojen..., 1996) Märgala on looduslikus seisundis olev ala, millest osa on kogu aeg kaetud veega ja osal alal on põhjavesi kuival perioodil maapinna lähedal ning mis ujutatakse üle tulvavee poolt kas tervikuna või osaliselt. Alustaimestik on tüüpiline liigniiskele kasvukohale. Kasvab ka puid ja põõsaid. Märgala on vee paisutamisega, sängi laiendamisega, voolutee pikendamisega (lookleva sängi taastamine) või muu sarnase veevoolu aeglustava toimega rakendamise tulemusena saadud ning taimedega kaetud tehislik rajatis. Võrreldes settebasseiniga on veesügavus märgalal väike ning seetõttu on tema vajalik pindala suurem. Heljumit ja toitaineid vähendavad märgalas toimuvad mehhanismid saab jagada järgmisteks osadeks: 1
annaabi.ee 
