ee) Tomati veevajadus on eriti suur õiepungade moodustumise- ja viljumise ajal. Veepuuduse korral laseb tomat õienuppudel maha langeda. Kui veepuudus tekib viljade moodustumise ajal, siis põhjustab see tipumädaniku teket. Vaatamata viljade kiirenenud küpsemisele saagikus langeb. Kui viljumise ajal vahelduvad järsult kuiv ja niiske periood, siis viljad lõhenevad. Samas ei talu tomatitaim põhjavee lähedust, kuna juurtel tekib siis õhupuudus ja nende kasv aeglustub. Pinnase liigniikuse korral venivad taimed välja ja intensiivistub lehtede kasv. (http://www.seemnemaailm.ee) Tomateid võib kasvatada erinevatel pinnastel, kuid paremini kasvavad nad kergetel liivsavimuldadel või saviliivmuldadel, mis soojenevad hästi läbi ja on orgaaniliste ainete rikkad. (http://www.seemnemaailm.ee) 7 3 MATERJALID JA METOODIKA Tomatite valguskonkurentsi uurimiseks korraldati katse, mis seati üles neljas
kihi all on pidev gleihorisont. Mulla liigniiskusega kaasneb rida pahesid, mis raskendavad liigniiskete muldade harimist ning vähendavad nende alade saagikust ja alandavad saagi kvaliteeti: * Õhupuudus (O2 10...15%), CO2 kuhjumine * vähe aeroobseid baktereid * puudulik seemnete idanemine ja proteiini süntees * madal temperatuur (2...7o) jahedam * lühem vegetatsiooniperiood * raskemalt haritavad (puudulik kandevõime). 15. Kuidas tekkib soo? Soode tekkimise põhjuseks on liigniikuse poolt tekitaud hapnikuvaene keskkond, kus hapniku puuduliku juurdepääsu tõttu surnu taimejäänused aeglaselt lagunevad. See on turvastumine, mille tagajärjel tekib turbakiht. Sooks nim maastiku seda osa, mille looduslikus seisundis on vähemalt 30 cm tüsedune turbakiht.Soo tekib veekogude kinnikasvamise või mineraalmaa soostumise tagajärjel. Veekogu kasvab kinni timedega kas veekogu põhjast või veekogu pinnalt. Mineraalmaa soostub alalise liigniiskuse tagajärjel. Kõik tegurid mis
Tihenenud mullas juurel O2 puudus ja CO2 kontsentratsioon on kõrge. Gaasivahetus häiritud. Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid. Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur hulk on taimedele mürgised. - Fe taandunud kahevalentseks, mis on taimedele toksiline - Mn teatud mangaaniühendid, mis on mürgised Seega toimub taimede mürgistumine, millega on seletatav üsna lühiaegsegi liigniikuse kahjulikkus. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt mainitud protsess kulgeb. Toimub ka taimeosade värvumine (näiteks heledamaks seotud hapnikupuudusega) Mulla õhumahutavus määratakse mulla väliveemahutavuse juures. See sõltub: - mulla mehhaanilisest koostisest - mulla lasuvustihedusest - mulla struktuursusest - mulla kuivenduastmest 6
annaabi.ee 
