Hatsepsut (trooninimi Ma'at-ka-Ra) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr. Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema abikaasa poolõe Ahmose tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks abiellus Hatsepsut oma poolvenna(või venna) Thutmosis II, kes oli Thutmosis I ja ta liignaise poeg. Kui Thutmosis I suri, tõusis Thutmosis II troonile. Thutmosis I ja Hatsepsutil oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III. Thutmosis III oli liiga noor, määrati Hatsepsut ta regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent, tuli ta Thutmosis III-ga koos valitsedes järk-järgult ise võimule ning kuulutas lõpuks 1473 aastal eKr end vaaraoks ja ta krooniti vaaraoks. Ta hakkas kandma mehe võimutunnuseid, meheriideid ja vaarao valehabet ning kandis mehe tiitleid.
troonile. Thutmosis II oli valitsema asudes noor, ilmselt Hatsepsutist noorem.Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga. Asi oli selles, et kuninglikku verd ei kandnud edasi mehed, vaid naised. Vaaraoks saamiseks pidi mees abielluma kuninglikust soost naisega, sageli õe, poolõe või muu lähedase sugulasega. Tavaliselt oli selleks eelmise vaarao vanim tütar.Paaril oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II 1479 eKr noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III. (lk.37) Sõdur see on allüksuse rivikoosseisu põhivõitleja üldnimetus. Lihtsõdur on iga sõjaväe peamine edasiviiv ja otsustav jõud, millest sõltub lahingutegevuse, väljaõppe või igapäevateenistuse tegelik efektiivsus. Sõduri tegevus ja teenistus eeldab head vastupidavust,
annaabi.ee 
