Liigvesi juured ei saa piisavalt hapniku või kui maapealsed osad on üleujutatud, tekib probleeme CO2 ja mineraalainete kättesaamisega. Samuti võivad vettimisel vetikad või bakterid vohama hakata. Kuivus taim ei saa fotosünteesida, ei saa kasvada. Kui on pikaajalisem, hakkab ka tsütoplasma vett kaotama, muutub viskoossemaks, ained ei saa reaktsioonitsentrisse liikuda ning taim võib surra... 3. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus. Liigkuumuse kahjulik toime.) Jaheduskindlus kuskil 5-8 C juures. Külmakindlud al 0,1-0,5 kraadi. Külmumisega tekivad jääkristallid, mis lõikavad membraanid katki. Kaitse: 1 jää tekib rakuvaheruumidesse 2 veetustumine_ taim transpordib vee raku seest välja ja taim kuivab. 3 suhkrute sisalduse suurenemine: muudab külmumistemperatuuri madalamaks. Näiteks muudetakse varutärklis suhkruks.
lehtedest eemaldatakse vesi ja seda nimetatakse kuivatamisestressiks. Veestressiga on seotud ka soolastress ja osmootne stress. Kõigi nende stresside ühiseks omaduseks on madal veepotentsiaal. Veestress mõjutab fotosünteesi kahel moel: 1.Õhulõhe sulgumine ei võimalda kloroplastidel õhust kätte saada süsihappegaasi. 2.Mõjutab fotosünteesi mehhanismi. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus. Liigkuumuse kahjulik toime.) Kuumus, jaheduskindlus, külmakindlus ja kahjustused (jää tekib rakuvaheruumidesse, veetustumine, suhkrute sisalduse suurenemine), pakasekindlus. Õhutemperatuuri tõus alates 0°C-st iga 10° võrra kiirendab taimede kasvu ligikaudu kaks korda. Selline taime kasvukiirendus jätkub antud liigi optimaalse kasvamise temperatuurini, mille puhul taime kasv on tema arenemise antud etapil kõige intensiivsem.
Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks. Laborites kutsutakse veestressi esile transpiratsiooni teel, kus lehtedest eemaldatakse vesi ja seda nimetatakse kuivatamisestressiks. Veestressiga on seotud ka soolastress ja osmootne stress. Kõigi nende stresside ühiseks omaduseks on madal veepotentsiaal. 3. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus. Liigkuumuse kahjulik toime.) Igal taimel on oma unikaalne temperatuuri nõudmised kasvamiseks ja arenemiseks. On optimaalne temperatuur, kus taime kasv ja areng on kõige efektiivsemad ja on ka ülemised ja alumised piirid. Olenevalt kliimast, kus taim kasvab on ta suuteline taluma vastavaid temperatuure. Väljapaistvad märgid külmetusvigastustest võivad esineda mitmete vormidena, olenevalt siis liigist ja taime vanusest ja madala temperatuuri mõju kestvusest. Noor seemik