Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis eesti keele lektor. Faehlmanni õhutusel
[4] Samuti ei saa nahkhiired talvituda tahmastes või liigse CO2 sisaldusega ruumides. Seetõttu tuleb vältida koobastes tõrviku, küünla või suitsuga käimist ja tule tegemist. [3] 6 Lisaks koobastele talvituvad tõmmulendlased ka mitmetes mõisakeldrites. Kahjuks on viimaseid ehitustööde käigus järjest suletud või muud moodi sobimatuks talvituspaigaks muudetud. Näiteks 2007.aastal eemaldati Liigivalla mõisa keldrilt soojapidav pinnas, mistõttu keldrilagi külmub nüüd läbi ja kelder on liiga külm, et sobida tõmmulendlasele talvituspaigaks. Sarnaselt juhtus Saaremaal Maasilinna keldriga, mis muutus taastamistööde käigus nahkhiirte jaoks liiga külmaks paigaks. Ala, Einmanni, Elistvere, Huuksi, Kiltsi, Müüsleri, Paasvere, Palu, Rutikvere, Tammiku, Vatla, Virtsu, Äntu- ka nendes piirkondades on mitmed varem nahkhiirte lemmiktalvituspaikadeks
annaabi.ee 
