Osaleb lasteaia spordiüritustel. Talub kaotust, oskab võita. Teab spordialasid, Eesti ja Mäksa vallatuntumaid sportlasi. Keskendub sihipärasele tegevusele. Liikumistegevustes teab ja peab kinniüldistest ohutusreeglitest. Õnnetuse korral kutsub appi täiskasvanu. Motoorne areng Varane ja eelkooliealiste iseloomustab olulisi muutusi, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka mootori arengut. Füüsiline areng on seega kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine, motoorne areng aga liigitusvilumuste areng (jämemotoorika – suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja peemotoorika ehk peenlihaste koordinatsiooni eeldavad liigutused nagu asjade hoidmine, pliiatsiga joonistamine, nööpimine jne.). Motoorsed tegevused jaotatakse kahte alarühma: jämemotoorika ja peenmotoorika. Jämemotoorika all mõeldakse suurte lihasrühmade tegevust nagu seismine,kõndimine jne. Peenmotoorika alla kuuluvad peente lihaste tegevus - sellised tegevused nagu haaramine ja joonistamine.
linna ja ta hoidub (või ei hoidu) seda uuesti tegemast. Meelte kaudu saadav informatsioon töödeldakse, antakse sellele tähendus – need protsessid muutuvad arengu käigus nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Seda Füüsiline areng on seega kaalu, pikkuse ja arengut nimetatakse vastupidavuse lisandumine, motoorne areng aga kognitiivseks arenguks. liigitusvilumuste areng (jämemotoorika – suured Sotsiaalne areng on liigutused nagu roomamine, kõndimine ja peemotoorika ehk peenlihaste koordinatsiooni eelkõige seotud inimese eeldavad liigutused nagu asjade hoidmine, pliiatsiga toimetulekuga teiste joonistamine, nööpimine jne.). Vaimne areng kujutab
annaabi.ee 
