IV gooti kunst võrreldav melismaatilise stiiliga muusikas orjaks, keda ta peab kartma ja kelle ees viimse kohtupäeva (kaunistatud) ning luules keerulise sonetivormiga. See kunstistiil hirmus värisema?). kehastab keskaja lõppu sündis Põhja-Prantsusmaal 12.saj ning 6. Koolisüsteemi väljakujunemine see jagunes seitsmeks valitses erinevates kultuurivaldkondades u 16.sajandini (Itaalias vabakunstiks, mis liigitusid triviumi ja quadriviumi ning sündis uus, renessansikunst hoopis varem, 14.saj). Gooti ehituskunst filosoofiaks ja teoloogiaks. Euroopa vanimate ülikoolide on palju õhulisem kui varasemad. Pürgimine kõrgustesse, teke. teravkaarsed värvilisest klaasist aknad, sammaskäigud, ohtralt 7. Kunstide areng käsikäes ajastu ja mõttemaailma arenguga skulptuure
3. Arhiivi ja arhivaaride funktsionaalne rollivahetus 1940. Ja 1950. Aastal. 4. Salastatud arhivaalide suur osatähtsus ja üldine juurdepääsu piiramine arhiiviainesele. Arhivaalide kasutamiskorda nõukogude perioodil ei saa selgitada pelgalt juurdepääsu ja selle piiramise analüüsiga tänases tähenduses. Põhimõtteline vahe tuleneb asjaolust, et nõukogude süsteem nägi ette arhivaalide kasutamise piiramist kahel erineval tehnilisel moel. Nimelt liigitusid dokumendid salajasteks ja piiratud kasutatavusega materjalideks. 6 Nõukogude perioodil olid juurdepääsutingimused arhivaalidele aastakümneti erinevad ning sõltusid keskvõimu muutumisest. Kõige raskem oli jõuda ühiskonna enda alusdokumentideni, samuti jõuavad autorid järeldusele, et Eesti NSV arhiividesse oli lihtsam pääseda kui nõukogude arhiividesse üldiselt ning, et Tartus oli tegemist liberaalsema suhtumisega
Liidu Riikliku arhiivifondi kontseptsioon. Selle ulatus on kõikehõlmav, totaalne. Riiklikku arhiivifondi kuuluvad kõik dokumendid, millel on mingi väärtus, olenemata nende tekkimise ajast või teabekandjast. 1941. ja 1958. aasta määrustes öeldakse otsesõnu, et tegemist on NSV Liidu omandi määratlemisega, 1980. aastal väljendutakse mõnevõrra pehmemalt, defineerides arhiivifondi kui nõukogude rahva ühisvara, mis on riikliku kaitse all. (Kibal jt 2005) Nõukogude ajal liigitusid dokumendid salajasteks ja piiratud kasutatavusega materjalideks, seega ei saa pelgalt selgitada juurdepääsu ja selle piiramise analüüsiga tänases tähenduses. Salajaste arhiivifondide osas ei toimunud poole sajandi vältel olulisi muudatusi, erinevalt piiratud kasutatavusega dokumentidest. Loomulikult oli kõige enam kasutuspiiranguga arhivaale 1940. 1950. aastatel, ent tuleb tõdeda, et ka järgnevalt ei toimunud juurdepääsu avardamise suunas arengut.
annaabi.ee 
