Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel (blogspot.com.) Illustratsioon 1 Valge jänes Valgejänes on suhteliselt suur jäneslane. Eriti suured jänesed elavad levila põhjaosas, kus nende keha tüvepikkus on kuni 70 cm ja mass kuni 5,5 kg. Kõige väiksemad valgejänesed elavad Jakuutia taigas, kus nende mass on 2,5–3 kg. Hele saba, kõrva valge tagaserv ja silma punakaspruunid iirised on valgejänestele liigitunnusteks. Valgejänese kõrvad ei ole väga pikad. Need ulatuvad vaid ninamiku tipuni või pisut üle selle ja on tahapoole painutatud. Saba on lühike ja ümar, kas üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel. Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. (wikipeedia.org). 2 ELUPAIK JA LEVIK Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom. Päris lagedale tuleb harva: elupaigana
7.3. Õigusnormid Suurema ning tähtsama täheduse on omandanud õigusnormid. Need on kompetentse institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldkohustuslikud ja formaalselt määratletud käitumisreeglid, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnormid on kohustuslikud kõigile riigi elanikele ning need reguleerivad inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuavad täitjani tema teadvuse kaudu. 17 Õigusnormide liigitunnusteks on kõik sotsiaalsetele normidele omased tunnused: 1) inimeste käitumise reegel 2) suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimise 3) sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse (sealhulgas ka majandusliku ja poliitilise) elu tingimustega ning ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnormidel esineb ka eriomaseid tunnuseid, mis eristab teda teistest normidest. Need on üldkohustuslikud käitumisreeglid, mis annavad suhte liigis osalejatele subjektiivsed
annaabi.ee 
