Avad Võimalik, lihtne Võimalik, raske Tasandid Võimalik, lihtne Võimalik, lihtne Nagu ka Tabelist 1 näha peaks olema optimaalsem valmistusviis survetöötlus. 2 Valmistamisviisi valik Tooriku materjal on hästi stantsitav ja detaile läheb juba ühele trükimasinale ca 50 seega võib arvata, et detailide tootmise arv on mahukas ja võib liigituda suursaritootmise alla, kus tehakse aastas ligi 100 000 tk. Tööriistaks on tempel, mida on kujutatud alltoodud joonisel. Joonis Lehtstants Lehtstantsimise tüübiks valitakse kas koostoimestants või järjestiktoimestants valiku põhjuseks avad detailis. Joonis Järjestiktoimestants tootel on ava Valmistamise tehnoloogiline järjekord on survetöötlus, edasi lõiketöötlus ja viimistlus. Esmalt stantsitakse välja detaili esialgne kuju lõiketõõtlemiseks vajaliku varuga
Selliselt asetatuna võttis see põhja-lõuna suuna. Hiinast levis kompass Indiasse ja sealt ilmselt kaubakaravanidega mujalegi. Esimesed teated kompassi kasutamise kohta Euroopas pärinevad 1190. aastast. Enam-vähem tänapäevase väljanägemise sai see riistapuu aga 13. sajandil, kui inglased asetasid kompassinõela pisikesele pöörlevale pulgale. Liigitus Kompasse on tänapäeval mitut liiki, mis erinevad nii välimuse kui ka hinna poolest. Kompasse võib liigituda: spetsiaalkompass matkakompass võistluskompass peegelkompass Spetsiaalkompasside hulka kuuluvad näiteks peegelsihtimisega ja pöörleva skaalaga (nõela asemel on pöörlev asimuudi skaala) kompassid . Nendel kompassidel on täppissihtimise võimalus, mis annab asimuudi suurema täpsuse. Seetõttu saab neid edukalt kasutada ka näiteks nurkade mõõtmisel
küsimust, millele vastuse andmine kindlas ühiskonnas võimaldab tegevust spordina kas defineerida või mitte: (1) Mida arvestatakse spordina? (2) Millised spordialad omavad suuremat tähtsust (ühiskonnas)? Nendele küsimustele vastamine nõuab kehaliste tegevuste lahtimõtestamisel sotsiaalsete ning kultuuriliste aspektide arvestamist. Nii võib ühtede kultuuritradistsioonidega ühiskonnas mingi kehaline tegevus kergesti liigituda "spordi" mõiste alla samas kui teistsuguse kultuuritaustaga ühiskonnas sellist tegevust spordiks ei klassifitseerita. Sellist lähenemisviisi kasutavad spordi sotsioloogid ei püüagi sporti määratleda ühtse definitsiooni alusel. Küsimusele "Mis on sport?" Vastatakse sellisel juhul, et see sõltub sellest, kellelt seda, kuna ning kus küsida. Seetõttu ei oma inimesed ühesuguseid vaateid spordi osas ning
annaabi.ee 
