areaali ehk peripatriline liigiteke Parapatriline liigiteke · uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest; osaliselt kattuvad areaalid; erinevate kohastuste tõttu tekib liikide vahel geneetiline barjäär. Sümpatriline liigiteke. · Uus liik tekib lähteliigist ilma geograafilise isolatsioonita asustades sama levilat; algne liik jaguneb, sest selle alagrupid hakkavad spetsialiseeruma erinevatele ökoloogilistele nissidele. · Liigitekkemehhanismid: o Lammutav valik võib tekkida olukord, kus isenditel pole enam kasulik olla nö keskmine. Näiteks keskmise suurusega loomad süüakse ära. Väiksematel on kerge kiskja eest ära peita, suurematest ei käi kiskja jõud üle. o Ökoloogilised avastused näiteks mõni putukas võib leida enda jaoks uue toidutaime, ta paljuneb ja tema järglased hakkavadki tarbima seda
Konkurents Konkurents eluks vajalike ressursside pärast on loodusliku valiku ning liigitekke põhiline suunaja. Erinevad liigid omavad erinevaid kohastumusi (vähendab konkurentsi), liigi sees tagab konkurents tugevaimate ja/või 18 oludele kõige paremini vastavate isendite ellujäämise. Liigitekkeks on vajalik teatud aja jooksul stabiilne keskkond ja populatsiooni suhteline eraldatus, et omadused saaksid kinnistuda. Teised liigitekkemehhanismid enamlevinud vegetatiivse paljunemisvõimega organismirühmades aeg kinnistumiseks · Hübridiseerumine veel ebastabiilsete/väheerinevate vanemliikide ristumisel tekivad paljunemisvõimelised hübriidid; · Polüploidsus kromosoomikomplektide mitmekordsus; · Viirused võivad siirata genoomitükke, mis aktiviseeruvad ja mille poolt määratav osutub kasulikuks/eristavaks. Viirused