-Arvatakse, et revolutsioon põllupidamine jms tulid Euroopasse eelkõige ideede, mitte inimeste näol. 3. Liik, liigiteke, liigi säilumine Liik- organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimelisi järglasi ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest. Kuid tihti on raske täpselt liiki määrata, näiteks suguta paljunemise puhul. Kasutatakse ka fülogeneetilist liigikontsepsiooni. LIIGITEKE Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas tasalülitumises seal, kus puuduvad reprodultiivsed barjäärid. Liigitekkele võib arvatavasti viia ka kromosoomide muutus. sõltuvalt geograafilisest seosest lähteliigiga -allopatriline geogr. isolatsioon ilmselt põhiline -parapatriline külgnev tsoon -sümpatriline teise liigi asuala sees
kuid steriilsuse sab ületada polüploisusega. See mehhanism esineb väikse, kuid märgatava sagedusega looduses ja on teisalt üpris tüüpiline sordiaretuse teatud meetodite juures, kus polüploidsust indutseeritakse kolhitsiiniga. Liigitekkele võib arvatavasti viia ka kromosoomide muutus. Siin pole aga kerge eristada tagajärge põhjusest. Inimene on väga lähedane simpansile ja gorillale - inimesel on 48, neil inimahvidel 46 kromosoomi. Vahe on ilmne, tähtus pole selge. Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas tasalülitumises seal, kus puuduvad reprodultiivsed barjäärid. Geograafiline eraldatus on kõige enamlevinenud barjääriks. Edasine lahknemine võib olla oma mehhanismidelt erinev - laias laastus nii looduslik valik kui ka triiv. Lai geograafilise areaaliga käib tüüpiliselt kaasas mingite keskkonnatingimuste graduaalne muutumine - soe-külm, kuiv-niiske, madal-kõrge.