Dickie aluse institutsionaalsele esteetikale. Dickie kritiseeris teravalt neowittgensteiniaanliku esteetika seisukohta, et kunstiteoseid saab identifitseerida vaid "perekonnasarnasuse" meetodi alusel. Tema vastuväide oli, et vähemalt ühel juhul ei saanud see meetod töötada: nimelt siis, kui identifitseeriti esimene kunstiteos, sest siis pidi olema teada, mis on kunst. Erinevalt "perekonnasarnasuste" meetodi pooldajatest on Dickie veendunud, et kunsti saab defineerida. Dickie teeb vahet liigitavatel (classificatory) ja väärtuselistel kunstidefinitsioonidel. Liigitavad definitsioonid püüavad näidata, mis ühist on kõigel, mida nimetatakse kunstiteosteks. Väärtuselised definitsioonid esitavad oma käsituse sellest, mis on kunst, teadlikult arvestades sellega, et suur osa üldiselt kunstiks peetavast jääb sellise definitsiooni alt välja ja osutub seega mittekunstiks. Üks varasemaid kunsti liigitavaid definitsioone pärineb Platonilt, kelle järgi kunst on jäljendus
ole kunstiteosed. 14. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat? George Dickie leidis, et kõiki kunstiteoseid iseloomustavaks tunnuseks on see asend, mis neil on institutsionaalses raamistikus ehk kontekstis. Dickie kritiseeris teravalt neowittgensteiniaanliku esteetika seisukohta, et kunstiteoseid saab identifitseerida vaid „perekonnasarnasuse“ meetodi alusel. Ta oli veendunud, et kunsti saab defineerida. Dickie tegi vahet liigitavatel ja väärtuselistel kunstidefinitsioonidel. Dickie jaoks oli kunstimaailm teatud institutsioon. Dickie meelest ei omista artefaktidele kunstiteose staatust mitte kunstimaailma ametnikud või kriitikud, vaid ikka kunstitegijad ise. Nendeks isikuteks, kes kunstimaailma nimel tegutsedes võivad omistada artefaktidele kunstiteose staatuse, on kunstnik või kunstnike grupp, nagu see on tavaks näiteks filmi tegemisel. 15. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks?
annaabi.ee 
