käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti esimest eeldust liigitavaks väiteks, nt „Ma kas lähen lahingusse või hoidun sellest. Ma lähen lahingusse, järelikult ma ei hoidu sellest”. Pole võimalik, et ma lähen lahingusse ja samas ka hoidun sellest. Teisiti öeldes, esimene eeldus oli välistav disjunktsioon. Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas ning hilisemas traditsioonilises loogikas. Lausearvutuse pealetung tõstis esile liigitavale süllogismile sarnased süllogismid, mille esimene eeldus on lausearvutuse mõttes harilik, ehk siis mittevälistav disjunktsioon. Eesti loogikaõpikutes esineb sageli ka traditsioonilist käsitlusviisi, ent tänapäeval on valdavaks muutunud lausearvutusega kokkusobiv käsitlus, mis võimaldab kergemini koostada lausearvutust sisaldavaid tuletusskeeme. Allpool käsitletakse mõlemat versiooni. 17 LIIGITAV SÜLLOGISM D10.2
Loogika ajaloos on selliste süllogismide käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti esimest eeldust liigitavaks väiteks, nt ,,Ma kas lähen lahingusse või hoidun sellest. Ma lähen lahingusse, järelikult ma ei hoidu sellest". Pole võimalik, et ma lähen lahingusse ja samas ka hoidun sellest. Teisiti öeldes, esimene eeldus oli välistav disjunktsioon. Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas ning hilisemas traditsioonilises loogikas. Lausearvutuse pealetung tõstis esile liigitavale süllogismile sarnased süllogismid, mille esimene eeldus on lausearvutuse mõttes harilik, ehk siis mittevälistav disjunktsioon. Eesti loogikaõpikutes esineb sageli ka traditsioonilist käsitlusviisi, ent tänapäeval on valdavaks muutunud lausearvutusega kokkusobiv käsitlus, mis võimaldab kergemini koostada lausearvutust sisaldavaid tuletusskeeme. Allpool käsitletakse mõlemat versiooni.
annaabi.ee 
