mis kokku moodustavad vägevalt mõjuva kompositsiooni. Peahoone poolsesse alleeossa jäävad neli puuderingi, mis koosnevad eri liiki puudest (vaher, saar, tamm, pärn). Puuderingid on loetavad ka tänapäeval. Mõisamaja esisest pargiosast käib läbi aktiivne liikumine Kukruse külasse ning tulevikku silmas pidades on see kõige olulisemaks pargiosaks. Pargi tagaosa oli oma olemuselt mitmekesisem tänu tiikidesüsteemile ja liigirohkusele. Metsapargi kunagist ulatust pole tänapäeval võimalik enam välja lugeda. Tänaseks päevaks pole kahjuks tagumisest pargiosast säilinud muud kui üksikud puudegrupid ja tiike tähistavad nõgusused maapinnas. Reljeefi vaheldusrikkuse põhjuseks pargi tagumises osas on tiikide kaevamisel tekkinud pinnase kuhjamine sobivatesse kohtadesse. Aidahoone taga asus mõisaajal ka rohtaed ja iluaed koos viljapuudega, millest kahjuks pole midagi säilinud. Umbes samas piirkonnas
hektarit.“ (Keskkonnaamet 2015) „Raadi park on üks eredamaid pargikujundusi Eesti mõisaparkide ajaloos. Raadi mõisa pargi vanim, veel tänaseni säilunud kvadraatse kavatisega planeering, pärineb 18.sajandi keskpaigast. Praegune Raadi park koosneb kahest osast. Ülemine park on osa ajaloolisest Raadi mõisapargist, kus domineerib algne regulaarne lahendus. Alumine park on dendropark, kus rajamisel põhirõhk asetatud liigirohkusele. Seda osa läbib teedevõrk, mis liigendab dendropargi erikujulisteks osatükkideks.“ (Puhka eestis 2015) Joonis 1 Allikas: Keskkonnaamet Joonis 1. Näitab kus asub Raadi park ning kus on dendropargi osa. Punasega märgitud ala tähistab dendropargi osa ja kollane Raadi mõisa parki. 5 Raadi mõisa pargi ajalooline taust Pildil on näha Raadi mõisa ja järve aastast 1920
annaabi.ee 
