Põõsaste vahel jooksevad ringi halljänesed ning metskitsed, kellele peavad jahti rebased ja hundid. Hiirtele ja väiksematele lindudele peab jahti rebane. Mulla ja kõdukihis elavad mullaussid, hooghännalised, naksurlased, jooksiklased ja põrniklased ning nende tõugud. Ka ainuraksed, bakterid ja seene on väga arvukad ning võtavad osa taime- ja loomajäänuste lagunemisest ning muundumisest. Seda kõike hoiab aga koos inimene, kelle kohustuseks on liigikoosluse säilimise nimel niitu vähemalt üle aasta niita, kuna tegu on sekundaarse ehk inimtekkelise niiduga. Toiduahelad Tammeleht-lehetäi-lepatriinu tõuk-lehelind-kodukakk Pähkel-orav-nugis-kotkas 15 Saareleht-maipõrnikas-rohukonn-rebane Toiduahelate võrgustik põldlõoke
lindude rahu rikkumine olla. Natura 2000: Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeogr piirkonnas. Luuakse püsielupaigad liikide kaitseks, kaitsealad LK ja maastike kaitseks, hoiualad liigikoosluse kaitseks. NB! Linnualadel hakkab Natura reziim kehtima nende alade Komisjonile teatamise hetkest, st Eesti puhul liitumise hetkest (Saaremaa sadama mereparaadi keiss). LR kehtestavad loodushoiualade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mis võivad vajadusel sisaldada alade jaoks eraldi kavandatud või teistesse arengukavadesse lülitatud asjakohaseid korralduskavasid jm õigusakte, mis oleksid vastavuses elupaigatüüpide/kasvukohatüüpide ökol nõudlustega
annaabi.ee 
