Sümpatrilise liigitekke puhul liigiks teiseneval organismirühmal puudub geograafiline eraldatus, spetsialiseerutakse erinevatele ökoloogilistele nisidele näiteks parasiitide spetsialiseerumine erinevatele peremeestele. Parapatriliselt tekkinud liigid on selgesti eristatavad hübriidse tsooniga kahe eralduva populatsiooni piirimail. Kui liigid juba kord on tekkinud, siis tuleb neid ka millegi järgi eristada. Siinkohal on abiks erinevad liigikontseptsioonid. Nende kontseptsioonide piirid pole küll alati selged, kuid eristada võib nelja põhilist, kuigi tegelikkuses esineb kontseptsioone veelgi enam. Esmalt, nominalistlik see lähtub seisukohast, et liike polegi reaalselt olemas, nad eksisteerivad vaid inimese jaoks. Ehk liik on kokkuleppeliselt eristatav isendite kogum. Essentsialistlik ehk morfoloogiline kontseptsioon aga väidab, et liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste tunnuste poolest
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega piire; isendite
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatka? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Rühmadele nimede andmisega tegeleb nomenklatuur 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega piire; isendite tunnused lähevad sujuvalt üksteiseks üle. Liik on seega ainult inimese ettekujutuses esinev abstraktsioon. Morfoloogiline liigikontseptsioon , mille järgi liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste,
annaabi.ee 
