tema järgijad. Igal liigil või muul organismide rühmistusel peab olema mingi kindel olemus, essents, mis on muutumatu ja mida ühtemoodi ning vääramatult jagavad kõik sellesse rühma kuuluvad liikmed. Morfoloogiline liigikontseptsioon, mille järgi liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste, välispidiste ja silmaga nähtavate püsivate tunnuste poolest, mis ongi piisavad liigi eristamiseks. Need tunnused on ka biokeemilised ja füsioloogilised Bioloogiline liigikonseptsioon Liik koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest, mis esinevad liigiomases ökoloogilises nišis (Ernst Mayr). - Töötab hästi ristpaljunevate organismide puhul (linnud, imetajad) - Raske kasutada morfoloogiliselt kaugete liikide ja isegi perekondade vahel ristuvate taimeliikide puhul - Selle kontseptsiooni järgi pole rohked ühevanemalised taksonid õiged liigid Fülogeneetiline liigikontseptsioon
üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega piire; isendite tunnused lähevad sujuvalt üksteiseks üle. Liik on seega ainult inimese ettekujutuses esinev abstraktsioon. Morfoloogiline liigikontseptsioon , mille järgi liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste, välispidiste ja silmaga nähtavate püsivate tunnuste poolest, mis ongi piisavad liigi eristamiseks. Need tunnused on ka biokeemilised ja füsioloogilised Bioloogiline liigikonseptsioon (ka isolatsionistlik või geneetiline kontseptsioon) Liik koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest, mis esinevad liigiomases ökoloogilises nišis (Ernst Mayr). - Töötab hästi ristpaljunevate organismide puhul (linnud, imetajad) - Raske kasutada morfoloogiliselt kaugete liikide ja isegi perekondade vahel ristuvate taimeliikide puhul - Selle kontseptsiooni järgi pole rohked ühevanemalised taksonid õiged liigid