osad mängud kuuluvad sinna Mängud alla. (mängulaulud) Paljud mängud on ka Pisut näidendimoodi asi. lüroeepilised. (Mängulaulud) Mänge võis vaadata eraldi liigina Liigikeskne lähenemine eeldam mängude kirjeldamist sünkretismi mõiste kaudu · kunstiliikide põimumine · kultuurivaldkondade (funktsioonide) põimumine · autor-interpreet-kriitik tasandi põimumine Liigikeskses lähenemises olidki kindlad liigid, miski ei saanud olla üks ja teine. Arvestades kõiki liigi eristumisi, on mäng selline mida ei saa kuhugi kinldalt paigutada. Rahvaluule on kunst, aga rahvaluules eneses kunstimõistet pole. Sünkretism oli pääsetee, kuidas kirjeldada rahvaluulet, kui oli vaja väga selgelt rahvaluulet süstematiseerida. Mäng klassikalises pärimuskihis Gustav Vilbaste, meenutused 20 saj alguse mängimisest Kuusalu khk Mänge mängiti ainult jõulude ajal
- Muistend pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid - Muistend peegeldavad pigem fiktsonaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet - Muistend seotud jutustamisaja kontekstiga, sh näit. eriti meediatekstidega - Muistend on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt hea teema arusaamade liikumisest Koguda tuleb kogu seda ümbritsevat konteksti. Uurimisviiside muutumine: 1970. aastateni esil liigikeskses ja strukturalistlikus uurimises pärimusnähtuse (kas teemade, motiivide või ülesehituse, seesmiste skeemide) levik selle ajal olid väljaspool teadust esil küsimused nähtuse tekkest ja kasutuskestvusest. Nt. jõulukuusk esimest korda Riias 1510 või Tallinnas 1441; ent tegemist ei ole kindlasti mitte sama jõulukuuse traditsiooniga, mida tuntakse tänapäeval. 1970-aastatest küsimus nähtuse tähendusest konkreetses aeg-ruumis (holistlik käsitlus).