• ajaloolistest asjaoludest (kohaloleku ajast jm) • geograafilistest teguritest (regioon, kliima jm) • koosluse nn vastupanuvõimest • Populatsiooni algarvukusest ja sissetoomiskordade arvust • leviku võimalustest ja levikuvektorite olemasolust Invasiooni soodustavad: - Häiringute kõrge tase - Geograafiline ja ajalooline eraldatus - Vaenlaste puudumine - Väike kohalike liikide mitmekesisus Millega tegeleb liigikaitsebioloogia? - Ohustatuse defineerimine ja hindamine, ohustatud liikide väljaselgitamine - Inimtegevuse kahjulike mõjude väljaselgitamine ja vältimis- või leevendamismeetodite leidmine - Kaitse tulemuslikkuse ja sobivuse analüüsimine ja täienduste tegemine Populatsioone mõjutavad juhuslikud (stohhastilised) tegurid a) Demograafiline stohhastika Muutused soolises/vanuselises koosseisus, isendite arvukuses
Bioinvasioon - nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Invasiivne võõrliik - selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju. Introdutseerimine - inimese tahtlikul või tahtamatul kaasabil satub liik uude regiooni. On liikide teadlik sissetoomine antud alale. Punane nimestik - koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Must nimekiri - koondab ohtlikke võõrliike. Liigikaitsebioloogia. Koosluste kaitse. Looduskaitse kaitsealad: Heterosügoot - ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Homosügoot - identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Geenitriiv - alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus
annaabi.ee 
