Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3 maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa. Geograafiline asend Peipsi, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555km²) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja-lõuna sihiline, liigestub kaheks suureks järveks põhjas Suurjärv ja lõunas Pihkva järv ning neid ühendavaks väinalaadseks Lämmijärveks. Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja
Kriivad on pigem kitsad, laiusega paar-kolmkümmend meetrit, üksikutel juhtudel üle saja meetri laiad. Kriivad on kujunenud valdavalt loodekaarte tuultega, mistõttu on need kirde-edelasuunalised. Seepärast on kriivadel kagupoolsed nõlvad järsemad ja liigestamata, seevastu loodepoolsed vastasnõlvad on laugemad ning liigestatud mitmesuguste kühmude ja kuplitega. Kriivadele, mille loodenõlv pole liigestatud, on omane tasane ja sirge harjajoon. Mida liigestunum on seljak, seda kaarjama kujuga on kriiva. Tasase harja ja sümmeetriliste nõlvadega seljakud on enamasti sirgjoonelised. Eeltoodut arvestades saab Alutaguse luited jagada kaheks: kaarjad, 1)liigestatud loodenõlvadega kriivad ning 2) vallilised, sirge harja ja enam-vähem sümmeetriliste nõlvadega kriivad. Kriivade vanus on raske määrata, sest need on eoolset setted ning orgaanilise materjali materjali sisalus on neis väike. Samuti on ka setted ümber paiknenud